1
Häda sulle, Ariel, Ariel - linn, kus Taavet leeri üles lõi! Lisandugu aastale aasta, tehku pühad oma ringkäiku,
2
mina rõhun Arieli: tuleb kurbus ja kurvastus ja ta muutub mulle otsegu ohvrikoldeks!
3
ma löön su vastu üles ringikujulise leeri, ümbritsen sind valvega ja püstitan su vastu piiramisseadmed!
4
Siis sa räägid maa madalusest ja tasa kõlab su kõne põrmust; siis tuleb su hääl maa seest otsegu vaimul ja sa sosistad põrmust oma sõnu!
5
Su vaenlaste jõuk on otsegu peenike tolm, jõhkrate jõuk lendlevate aganate sarnane! Ja silmapilkselt, äkitselt sünnib,
6
et vägede Jehoovalt tuleb sulle katsumine äikese, maavärisemise ja suure mürinaga, tuulispea ja marutuulega ning hävitava tuleleegiga!
7
Aga nagu unenägu, öine nägemus, on kõigi Arieli vastu sõdivate rahvaste jõuk, samuti kõik, kes sõdivad tema ja ta kindluste vastu ning ahistavad teda!
8
See on, nagu näeks näljane und, et vaata, ta sööb! Kui ta ärkab, siis on ta hing täitmata! Või nagu näeks janune und, et vaata, ta joob! Kui ta ärkab, vaata, siis on ta nõrk ja ta hing on närbunud! Samuti sünnib kogu rahvaste jõuguga, kes sõdib Siioni mäe vastu!
9
Pidage ja hämmastuge, vaadake ümber ja nähke! Joobuge, aga mitte viinast, vaaruge, aga mitte vägijoogist!
10
Sest Jehoova on valanud teie peale uimuse vaimu ja on sulgenud teie silmad - prohvetid, ning katnud teie pead - nägijad!
11
Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad; kui see antakse mõnele kirjatundjale, üteldes: "Loe ometi seda!" siis ta vastab: "Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni!"
12
või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne ja üteldakse: "Loe ometi seda! siis vastab see: ma ei tunne kirja!"
13
Ja Issand ütleb: kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult õpitud inimeste käsk,
14
siis vaata, ma teen selle rahvaga veel imet - imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema mõistlike mõistus peidetakse!
15
Häda neile, kes oma nõu Jehoova eest sügavasti ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas ja kes ütlevad: "Kes meid näeb? Kes meid tunneb?"
16
Oh teie põikpäisust! Kas peetakse saue võrdseks potissepaga, et töö ütleb oma tegijale: "Tema ei ole mind teinud!" või ütleb kuju oma kujundajale: "Tema ei oska midagi!"?
17
Eks ole ju veel ainult pisut aega, kuni Liibanon muutub viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks?
18
Sel päeval kurdid kuulevad kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest pimedusest!
19
Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Jehoovas ja kõige vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas!
20
Sest vägivallavalitsejal on lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,
21
kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale väravas ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale!
22
Seepärast ütleb Jehoova, kes lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda; Jaakob ei jää nüüd enam häbisse ja ta pale ei kahvata nüüd enam!
23
Vaid kui tema, ta lapsed, näevad eneste keskel mu kätetööd, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat!
24
Ja need, kes olid meelesegaduses, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust!
