1
Sel päeval nuhtleb Jehoova oma ränga, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe!
2
Selsamal päeval üteldakse: "Tore viinamägi, laulge sellest vastastikku!"
3
Mina, Jehoova, olen selle valvur, ma kastan seda üha, ma valvan öösi ja päeva, et sellega ei juhtuks midagi!
4
Müüri mul ei ole! Peaks mul olema võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema,
5
või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu - rahu tehakse minuga!
6
Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja!
7
Ons ta teda löönud, nõnda nagu ta lõi tema lööjat, või teda tapnud, nõnda nagu tapeti tema tapjad?
8
Kus sa sellega! Ta lahendas temaga asja teda välja saates: Ta ajas tema ära oma tugeva tuulega idatuule päeval!
9
Seepärast lepitatakse Jaakobi süü nõnda, ja niisugune olgu tema patukustutuse täielik vili: ta peab tegema kõik altarikivid pihustatud lubjakivide sarnaseks; ei tohi tõusta viljakustulpi ega suitsutusaltareid!
10
Jah, kindel linn jääb üksi, tühjaks ja mahajäetud karjamaaks, kõrve sarnaseks! Seal käib vasikas karjas, lebab seal ja näsib paljaks selle raod!
11
"Kui selle oksad on kuivanud, siis murtakse need; naised tulevad, teevad nendega tuld! Sest see ei ole mõistlik rahvas: seepärast ta Looja ei halasta tema peale ja ta Kujundaja ei anna temale armu!"
12
Ja sel päeval sünnib, et Jehoova rabab viljapäid Frati jõest Egiptuseojani, ja teid, Iisraeli lapsed, korjatakse kokku ükshaaval!
13
Sel päeval puhutakse suurt sarve ja niihästi need, kes olid kadunud Assurimaale, kui ka need, kes olid pillutatud Egiptusemaale, tulevad ja kummardavad Jehoovat Jeruusalemas pühal mäel!
