1
Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: "Meil on tugev linn, õnnistus on pandud müürideks ja kaitsevalliks!
2
Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus!
3
Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale!
4
Lootke alati Jehoova peale, sest Issand Jehoova on igavene kalju!
5
Sest tema langetab need, kes elavad kõrgel, ligipääsmatu linna; ta alandab seda, alandab maani, paiskab põrmu!
6
Seda tallab jalg, õnnetumate jalad, viletsate sammud!
7
Õigete tee on tasane, Sina sillutad siledaks õigete raja!
8
Jehoova! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust!
9
Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib Sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust!
10
Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Jehoova kõrgust!
11
Jehoova, sinu käsi on tõstetud kõrgele aga nad ei näe seda! Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, su vaenlastena neelaku neid tuli!
12
Jehoova, Sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled Sina teinud!
13
Jehoova, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu - me kiidame üksnes Sind, sinu nime!
14
Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles! Seepärast sa siis nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse!
15
Sina oled lisanud rahvast, Jehoova, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa rajad!
16
Jehoova, nad otsisid sind kitsikuses, võristasid salapalveid, kui Sina neid karistasid!
17
Otsegu käima peal olija, kel sünnitus ligineb, vaevleb ja kisendab oma valudes, nõnda olime meiegi sinu ees, Jehoova!
18
Me olime käima peal, vaevlesime, aga otsegu oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud mitte!
19
Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles! Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja sa lased seda langeda kadunute maale!
20
Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub!
21
Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!
