1
Jehoova, Sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad!
2
Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks! Jultunute kants ei olegi enam linn, seda ei ehitata iialgi üles!
3
Seepärast austab sind vägev rahvas, kardab julmade paganate linn!
4
Sest sa oled kindluseks viletsale, pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks saju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsegu sadu vastu seina,
5
otsegu palavus põudses paigas! Sina vaigistad jultunute möllu, otsegu palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul!
6
Ja vägede Jehoova valmistab selsinasel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega!
7
Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid!
8
Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!
9
Ja sel päeval üteldakse: "Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks! See on Jehoova, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest,
10
sest Jehoova käsi viibib sellel mäel!" Aga Moab tallatakse ta omas paigas, otsegu tallataks õlekubu virtsalompi!
11
Ja kui ta selle sees laotab oma käsi, otsegu ujuja laotab ujudes, siis alandatakse tema suurelisus hoolimata ta käte kunstist!
12
Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmuks!
