1
Ennustus Nägemuseoru kohta: "Mis sul siis nüüd on, et oled tervenisti läinud katustele,
2
sa kärarikas, rahutu linn, ülemeelik linnake? Su tapetuid ei tapeta mõõgaga ega sure nad sõjas!
3
Kõik su juhid põgenevad üheskoos, võetakse vangi ammutagi! Kõik, kes su omadest leitakse, võetakse üheskoos vangi, kuigi põgenevad kaugele!
4
Seepärast ma ütlen: ärge vaadake mind, ma nutan kibedasti; ärge tikkuge mind trööstima mu rahva tütre julma kohtlemise pärast!
5
Sest Issandal, vägede Jehooval, on Nägemuseorus jahmatuse, tallamise ja segaduse päev: müüride murdmine ja hädakisa mägedeni!
6
Eelam võtab nooletupe, killavooris on mehed ja ratsud, ja Kiir vabastab kilbi kattest!
7
Su ilusad orud täituvad vankritega ja ratsanikud asuvad otse väravasse!
8
Ta võtab ära Juuda kaitse ja sel päeval sa vaatad relvade poole Metsakojas!
9
Te näete, et taaveti linnas on palju müürimurde ja te kogute Alatiiki vett!
10
Te loete üle Jeruusalema kojad ja kisute kodasid maha, et kindlustada müüri!
11
Ja te teete müüride vahele mahuti Vanatiigi vee jaoks. Aga te ei vaata selle poole, kes seda teeb, ega näe, kes seda ammu valmistas!
12
Jah, Issand, vägede Jehoova, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet vööle panema!
13
Aga vaata, siis on lust ja rõõm: härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse viina! "Söögem ja joogem, sest homme me sureme!"
14
Kuid vägede Jehoova on mulle kõrvu ilmutanud: tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Issand, vägede Jehoova!
15
Nõnda ütleb Issand, vägede Jehoova: Tule, mine selle valitseja juure, Sebna juure, kes on kojaülemaks, ja ütle:
16
"Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?
17
Vaata, Jehoova viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni,
18
mässib ta sind koguni keraks ning virutab pallina igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid - sina, oma isanda koja häbi!"
19
Mina tõukan sind su ametist ja sind aetakse ära su kohalt!
20
Ja sel päeval ma kutsun oma sulase Eljakimi, Hilkija poja,
21
panen temale selga sinu kuue, kinnitan temale vööle sinu vöö ja annan tema kätte sinu valitsuse: tema saab siis isandaks Jeruusalema elanikele ja Juuda soole!
22
Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava!
23
Mina löön tema nagu varna kindlasse kohta ja ta saab aujärjeks oma isa soole!
24
Tema külge riputatakse kogu ta isa soo koorem: võrsed ja lehed, kõik väiksed asjadki, kausikestest kuni igasuguste kruusideni!
25
Siis, ütleb vägede Jehoova, annab järele kindlasse kohta löödud varn: see murdub ja langeb, ja koorem, mis selle küljes oli, hävib! Jah, Jehoova on rääkinud!"
