1
Sest Jehoova halastab Jaakobi peale, valib taas Iisraeli ja asustab nad nende omale maale; võõradki seltsivad nendega ja liituvad Jaakobi sooga!
2
Ja rahvad võtavad neid ning toovad neid nende pärispaika; aga Iisraeli sugu teeb need Jehoova pinnal enesele sulaseiks ja ümmardajaiks: nad võtavad vangi oma vangistajad ja valitsevad oma rõhujate üle!
3
Ja sel päeval, mil Jehoova annab sulle rahu vaevast ja ässitusest ning raskest tööst, mida sa pidid tegema,
4
sa hakkad laulma seda pilkelaulu Paabeli kuningast ja ütled: "Kuidas on siis nüüd rõhujale lõpp tulnud, kallaletung lakanud?
5
Jehoova on katki murdnud õelate kepi, võimutsejate vitsa,
6
mis rahvaid lõi raevus, lõputute löökidega, mis rahvusi valitses vihas, lakkamatu jälitusega!
7
Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!
8
Sinust tunnevad rõõmu ka küpressid ja Liibanoni seedrid: "Sest ajast, kui sa lamad, ei tule keegi meid raiuma!"
9
Surmavald all on liikvel sinu pärast et võtta vastu su tulekut: ta äratab sinu pärast surnute vaimud, kõik maa juhid, laseb nende aujärgedelt üles tõusta kõik rahvaste kuningad!
10
Need kõik kostavad ja ütlevad sulle: "Sinagi oled jäänud jõuetumaks nagu meie, oled saanud meie sarnaseks!"
11
Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus, su naablite helinad; su alla on laotatud ussikesi ja sind katavad vaglad!
12
Kuidas sa ometi oled, helkjas koidutäht, alla langenud taevast, tükkidena paisatud maha, rahvaste alistaja?
13
Sina mõtlesid oma südames: "Mina tõusen taevasse, kõrgemale Jumala tähtedest ma tõstan oma aujärje ja ma istun kogunemismäele kaugel põhjamaal!
14
Ma lähen üles pilvede kõrgustikele, ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks!"
15
Aga sind tõugati alla surmavalda, kõige sügavamasse hauda!
16
Kes sind nägid, silmitsevad sind, vaatlevad sind üksisilmi: "Kas see on mees, kes pani maa värisema, kuningriigid vabisema,
17
kes tegi ilmamaa kõrve sarnaseks ja kiskus maha selle linnad, kes oma vange ei lasknud koju?"
18
Kõik rahvaste kuningad magavad auga, igaüks oma hauakambris,
19
sina aga oled, nagu põlatud kotkas, eemale heidetud oma hauast, kaetud tapetuiga, mõõgaga läbipistetuiga, kes paisatakse alla kivimurdu purukstallatud laibana!
20
Sina ei ühine nendega hauas, sest sa oled hävitanud oma maa, tapnud oma rahva! Iialgi enam ei nimetata kurjategijate sugu!
21
Valmistage tema laste jaoks tapapink nende vanemate süü pärast, et nad ei tõuseks ega vallutaks maad ega täidaks ilmamaad linnadega!
22
Mina tõusen nende vastu, ütleb vägede Jehoova, ja ma kaotan Paabeli nime ja jäänused, järglased ja järelkasvu, ütleb Jehoova!
23
Ma teen ta siilide omandiks ja roolaugasteks, ja ma pühin ta ära hävitusluuaga, ütleb vägede Jehoova!
24
Vägede Jehoova on vandunud, üteldes: Tõesti, nagu ma olen mõelnud, nõnda sünnib, ja see, mida ma olen kavatsenud, läheb korda:
25
Ma murran Assuri oma maal ja tallan teda oma mägedel; siis on tema ike võetud nende pealt ja tema koorem võetakse nende õlgadelt!
26
See on nõu, peetud kogu maa kohta, ja see on käsi, sirutatud kõigi rahvaste kohale!
27
Sest vägede Jehoova on pidanud nõu, kes teeb selle tühjaks? Tema käsi on välja sirutatud, kes pöörab selle tagasi?"
28
Kuningas Ahase surma-aastal sündis see ennustus:
29
"Ära rõõmutse, Vilistimaa, tervenisti, et murtud on vits, mis sind lõi! Sest mao juure seest väljub rästik ja tema vili on lendav madu!
30
Siis on viletsad otsegu jäärad karjas ja vaesed magavad muretumalt; aga sinu juure ma suretan näljaga ja su jäänused tapetakse!
31
Ulu, värav, kisenda, linn! Heida meelt, Vilistimaa, tervenisti, sest põhja poolt tuleb suits ja keegi ei ole üksik tema kogunemispaigas!
32
Ja mida vastata paganate saadikuile? Seda, et Jehoova on rajanud Siioni ja seal leiavad varju Tema rahva vaevatud!"
