1
"Ah, oleksid sa mu vend, kes on imenud mu ema rinda! Siis kohates sind õues ma suudleksin sind ja keegi ei paneks mulle pahaks!
2
ma saadaksin sind, viiksin sind oma ema kotta! Tema õpetaks mind! ma annaksin sulle juua vürtsitatud viina, oma granaatõunte mahla!
3
Tema vasak käsi on mu pea all ja tema parem käsi kaisutab mind!
4
Ma vannutan teid, Jeruusalema tütred: miks eksitate ja äratate armastust, enne kui see ise tahab?"
5
"Kes see on, kes kõrvest üles tuleb nõjatudes oma armastatule?" "Mina äratasin sind õunapuu all! Seal vaevles sinu pärast su ema, seal tundis valu su sünnitaja!
6
Pane mind pitseriks oma südamele, pitseriks oma käsivarrele! Sest armastus on tugev nagu surm, armukadedus julm nagu surmavald! Selle lõõsk on tulelõõsk, selle leegid Jehoova leegid!
7
Armastust ei suuda kustutada suured veed ega uputada jõed! Kui keegi annaks armastuse eest kõik oma koja vara, ta oleks tõesti naeruväärt!"
8
"Meil on väike õde ja tal ei ole rindu. Mida peaksime tegema oma õe heaks, siis kui temast juttu tuleb?"
9
"Kui ta on müür, ehitame selle peale hõbesakme; aga kui ta on uks, suleme selle seedrilauaga!"
10
"Mina olen müür, ja mu rinnad on nagu tornid - seepärast ma sain ta silmis otse õnnetoojaks!"
11
"Saalomonil oli viinamägi Baal-Haamonis; selle viinamäe ta andis vahtide hooleks. Igaüks oleks selle viljaga teeninud tuhat hõbeseeklit!
12
Minu viinamägi, mulle kuuluv, on siin mu ees! See tuhat jäägu sulle, Saalomon, ja veel kakssada viljavahtidele!
13
"Sina, rohuaedade elanik, sõbrad kuulevad su häält: luba ka mind seda kuulda!"
14
"Rutta, mu kallim, ja ole nagu gasell või noor hirv palsamimägedel!"
