A A A
Tellimiseks klõpsake

Koguja peatükk 9

Piibli versioon
Raamat
Peatükk
Flash tuleb sisse lülitada
Mängi tervet raamatut
1
Jah, seda kõike ma panin tähele ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda!
2
Kõik on ühine kõigile: sama saatus on õigel ja õelal, heal ja kurjal, puhtal ja roojasel, ohverdajal ja sellel, kes ei ohverda; nagu heal, nõnda patusel, nagu vandeandjal, nõnda vandekartjal!
3
See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib, et kõigil on sama saatus; aga inimlaste süda on ju täis kurjust ja neil on nende eluajal meeletus südames, ja siis - surnute juure!
4
Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust! Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi!
5
Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb!
6
Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib!
7
Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma viina, sest juba ammu on Jumal su teod heaks kiitnud!
8
Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal!
9
Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
10
Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!
11
Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki!
12
Sest inimene ju ei tea oma aega, nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab!"
13
Sedagi tarkuse näidet ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest suur:
14
Oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid.
15
Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud linna päästa; aga ükski inimene ei mõtelnud sellele vaesele mehele!
16
Siis ma ütlesin: tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda!
17
Tarkade sõnad, mida rahulikult kuuldakse, on paremad kui valitseja karjumine alpide seas!
18
Tarkus on parem kui sõjariistad, aga üksainus patune rikub palju head!