1
Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev!
2
Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!
3
Parem on meelehärm kui naer, sest südamel on hea, kui näod on kurvad!
4
Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas!
5
Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu!
6
Sest otsegu kibuvitste praksumine paja all on albi naer! Seegi on tühi töö!
7
Tõesti, rõhumine hullutab tarka ja and hukutab südant!
8
Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus!
9
Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!
10
Ära ütle: "Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?" Sest seda sa ei küsi targasti.
11
Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad!
12
Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!
13
Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks?
14
Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab!
15
Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses!
16
Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?
17
Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?
18
Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist!
19
Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas!
20
Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu!
21
Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab!
22
Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!
23
Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma mõtlesin: ma saan targemaks, aga see jäi minust kaugele!
24
Kauge on asjade olemus, ja sügav, väga sügav! Kes selle leiab?
25
Ma võtsin ette õppida ja uurida ning otsida tarkust ja põhjust, ja tunnetada õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.
26
Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsegu püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad! Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse ta püüab kinni!
27
Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, üht teisega võrreldes, et leida lahendust,
28
mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast mitte leidnud!
29
Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid!
