1
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
2
aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
5
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
7
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
8
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!
9
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
10
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on annud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.
11
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
12
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida!
13
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast.
14
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.
15
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!
16
Ja ma nägin päikese all ka veel kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine!
17
Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.
18
Ma mõtlesin südames: see on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on vaid lojused!
19
Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega - neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine!
20
Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!
21
Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas lojuste hing vajub maa alla?
22
Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
