1
Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, millede kohta sa ütled: "Need ei meeldi mulle!" -
2
ennegu pimenevad päike ja valgus, kuu ja tähed, ja vihma järele tulevad taas pilved -
3
siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on pisut järele jäänud, ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4
kui välisuksed sulguvad, kui veski mürin vaibub, kui üles tõustakse juba linnuhääle peale, kui kõik lauluviisid lakkavad;
5
kui küngastki kardetakse ja teed käies on hirm; kui mandlipuu õitseb, rohutirts vaevu liigub ja kapparipung puhkeb - sest inimene läheb oma igavese koja poole ja uulitsal käivad leinajad ringi -
6
enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb,
7
sest põrm saab jälle mullasse, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juure, kes tema on annud!
8
Tühisuste tühisus, ütleb Koguja, kõik on tühine!
9
Lisaks sellele, et Koguja oli tark, ta õpetas ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu.
10
Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja tõesõnu siiralt kirja panna.
11
Tarkade sõnad on otsegu astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane! Need on antud ühe ja sama Karjase poolt.
12
Ja peale selle: "Mu poeg, võta manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!"
13
Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: "Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!
14
Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!"
