1
Tarkus ehitas enesele koja, püstitas oma seitse sammast!
2
Ta tappis tapaloomad, segas viina, kattis lauagi valmis!
3
Ta läkitas oma ümmardajad, laskis hüüda linna küngastel:
4
"Kes on kogenematu, pöördugu siia!" Mõistmatule ta ütles:
5
"Tulge, sööge mu leiba ja jooge mu segatud viina!
6
Jätke maha rumalus, et jääksite elama, ja käige mõistuse teel!"
7
Kes õpetab pilkajat, toob iseenesele häbi, ja kes noomib õelat, sellele jääb külge halb märk!
8
Ära noomi pilkajat, et ta sind ei vihkaks, noomi tarka, ja ta armastab sind!
9
Anna targale, ja ta saab veelgi targemaks, õpeta õiglast, ja ta võtab veelgi enam õpetust!
10
Jehoova kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama tundmine on mõistus!
11
Sest minu läbi su päevad saavad paljuks ja su eluaastad jätkuvad!
12
Kui oled tark, siis oled tark iseenese jaoks; ja kui oled pilkaja, siis pead seda kandma üksinda!
13
Rumalus on nagu rahutu ja meelitaja naine, kes ei tunne häbi!
14
Ta istub oma koja uksel, istme peal linna küngastel,
15
kutsudes möödaminejaid, neid, kes käivad otseradu:
16
"Kes on kogenematu, pöördugu siia!" Ja mõistmatule ta ütleb:
17
"Varastatud vesi on magus ja salajas söödud leib on hõrk!"
18
Aga teine ei teagi, et seal on kadunud hinged, et tema kutsutud on põrgu sügavustes!
