1
Eks hüüa tarkus, eks tõsta mõistus häält?
2
Küngastel tee ääres, teelahkmel, on ta võtnud aset!
3
Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:
4
"Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!
5
Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!
6
Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!
7
Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe aga õelus on mu huultele jäle!
8
Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära!
9
Need kõik on selged arusaajale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse!
10
Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigemini teadlikkus kui valitud kuld!
11
Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellele võrdne!
12
Mina, tarkus, olen mõistlikkuse naaber, ja ma leian tunnetuse ning targa nõu!
13
Jehoova kartus on kurja vihkamine! ma vihkan kõrkust ja ülbust, pahu eluviise ja pöörast suud!
14
Mul on nõu ja kordaminek, mul on mõistus, mul on võimus!
15
Minu abiga valitsevad kuningad ja võimukandjad korraldavad õiglust!
16
Minu abiga valitsevad vürstid ja kõik suursugused kohtumõistjad maal!
17
Mina armastan neid, kes armastavad mind, ja kes otsivad mind, need leiavad mind!
18
Minu juures on rikkus ja au, ürgne varandus ja hüvang!
19
Minu vili on kullast parem, parem koguni kui puhas kuld, ja mu voos on parem kui valitud hõbe!
20
Ma jäin õigluse rajale, keset õiguse jalgteid,
21
et anda jõukust neile, kes mind armastavad, ja et täita nende varakambreid!
22
Jehoova lõi mind oma töö alguses, esimesena oma töödest muistsel ajal!
23
Igavikust alates on mind eraldatud, ürgajast peale, enne maailma algust!
24
Ma olen sündinud enne sügavusi, enne kui puhkesid allikad!
25
Veel ennegu mäed paigale pandi, enne künkaid sündisin mina,
26
kui ta veel ei olnud teinud maad ega maastikku, ei maailma esimest tolmukübetki!
27
Kui tema valmistas taevad, olin mina seal, siis kui ta joonestas sõõri sügavuse pinnale,
28
kui ta kinnitas pilved ülal, tegi võimsaks sügavuse allikad,
29
kui ta merele pani piiri, et veed ei astuks üle tema käsust, kui ta kinnitas maa alused,
30
siis olin mina tema kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees,
31
mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest!
32
Ja nüüd, pojad, kuulge mind: õndsad on need, kes hoiavad minu teed!
33
Kuulge hoiatust ja saage targaks, ärge jätke seda tähele panemata!
34
Õnnis on inimene, kes kuuleb mind, kes päevast päeva valvab mu ustel, on vahiks mu uksepiitade juures!
35
Sest kes leiab mind, leiab elu ja saab Jehoova hea meele osaliseks!
36
Aga kes ei taba mind, teeb kahju oma hingele; kõik, kes vihkavad mind, armastavad surma!"
