1
Mu poeg, kui oled hakanud käendajaks oma ligimesele, kui oled löönud kätt võõra heaks,
2
kui oled oma suu sõnade pärast võrku mässitud, oma suu sõnade pärast kinni püütud,
3
siis tee ometi, mu poeg, enese päästmiseks nõnda, sest sa oled ju sattunud oma ligimese võimusesse: mine, ära kaota julgust ja käi peale oma ligimesele!
4
Ära anna und oma silmadele ega suikumist laugudele!
5
Päästa ennast gasellina küti eest - või otsegu lind püüdja käest!
6
Mine sipelga juure, sina laisk, vaatle tema viise ja saa targaks!
7
Kuigi tal ei ole pealikut, ülevaatajat ega valitsejat,
8
valmistab ta siiski suvel oma leiva ja kogub lõikuseajal oma toiduse!
9
Kui kaua, sa laisk, magad, millal sa ärkad unest?
10
Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega,
11
siis tuleb vaesus sulle kallale otsegu röövel ja puudus nagu jultunud mees!
12
Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib valega suus,
13
pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14
tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta tõstab alati riidu!
15
Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole!
16
Neid kuut asja vihkab Jehoova, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17
ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18
süda, mis sepitseb nurjatumaid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19
valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes tõstab riidu vendade vahel!
20
Pea, mu poeg, oma isa käsku ja ära hülga oma ema juhatust!
21
Seo need alatiseks oma südame külge, mähi need enesele ümber kaela!
22
Need juhtigu sind, kui sa kõnnid, valvaku sind, kui sa magad, ja kõnelgu sinuga, kui sa ärkad!
23
Sest käsk on lamp ja õpetus on valgus, ja korralekutsumise manitsused on elutee,
24
et sind hoida halva naise eest, võõramaa naise libeda keele eest!
25
Ära himusta oma südames tema ilu ja ära lase ennast vangistada tema silmalaugudest!
26
Sest hooranaise jaoks jätkub pätsist leivast, aga teise mehe naine püüab kallist hinge!
27
Kas keegi võib kanda põues tuld, ilma et ta riided põleksid?
28
Kas keegi võib käia elavate süte peal, ilma et ta jalad kõrbeksid?
29
Nõnda on sellega, kes läheb oma ligimese naise juure: ükski ei jää karistamata, kes puutub temasse!
30
Eks laideta varast, isegi kui ta varastab, et oma kõhtu täita, kui tal on nälg?
31
Ja tabamise korral peab ta tasuma seitsmekordselt, ära andma kogu oma koja varanduse!
32
Kes abielunaisega abielu rikub, on meeletu; ainult see teeb seda, kes oma hinge tahab hävitada!
33
Teda tabab nuhtlus ning häbi ja tema teotust ei saa ära pühkida!
34
Sest armukadedusest tekib mehe viha ja ta ei halasta kättemaksupäeval!
35
Ta ei hooli mingist lepitushinnast ega rahuldu, kuigi sa lisaksid kingitusi!
