1
Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm!
2
Hea inimene saab Jehoovalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka!
3
Inimene ei jää õeluse pärast püsima, aga õigete juur on kõikumatu!
4
Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsegu mädanik tema luudes!
5
Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus!
6
Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad!
7
Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima!
8
Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud!
9
Parem on olla tähtsuseta ja töötada iseenesele kui ennast laiutada ja olla leivata!
10
Õige tunneb oma lojuse hinge, aga õelate halastuski on julm!
11
Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu!
12
Õel himustab kurjade püüdepaela, aga õigetele antakse juur!
13
Kuri püütakse huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast!
14
Oma suu viljast saab igaühele täiesti küllalt, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele!
15
Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda!
16
Rumal teeb oma pahameele kohe teatavaks, aga tark varjab häbi!
17
Tõe kõneleja kuulutab õigust, aga valetunnistaja pettust!
18
Mõni paiskab sõnu otsegu mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!
19
Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks!
20
Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda!
21
Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust!
22
Valelikud huuled on Jehoova meelest hirmsad, aga teos ustav on temale meelepärast!
23
Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust!
24
Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama!
25
Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!
26
Õige valib enesele karjamaa, aga õelaid eksitab nende oma tee!
27
Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga virgal inimesel on kallist vara!
28
Õigluse rajal on elu, aga kõrvaltee viib surma!
