1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja lojustest - need olgu minu!"
3
Ja Mooses ütles rahvale: "Mõtelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Jehoova teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!
4
Täna, aabibikuus, te lähete välja!
5
Ja kui Jehoova sind viib kaananlaste, hetiitide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama selle teenistuse.
6
Söö seitse päeva hapnemata leiba, ja seitsmendal päeval olgu Jehoova püha.
7
Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kõigis su rajades!
8
Ja sel päeval seleta oma pojale, üteldes: See on ühenduses sellega, mis Jehoova mulle tegi, kui ma Egiptusest väljusin.
9
See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeletuletuseks silmade vahel, et Jehoova käsuõpetus oleks su suus; sest Jehoova tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.
10
Sedasinast seadlust sa pead täitma määratud ajal aastast aastasse.
11
Ja kui Jehoova sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on annud selle sulle,
12
siis vii Jehoovale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik esmikud su lojuste kandest, isased, olgu Jehoova päralt.
13
Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael. Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas.
14
Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, üteldes: Mida see tähendab? Siis vasta temale: Vägeva käega tõi Jehoova meid välja Egiptusest, orjusekojast!
15
Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Jehoova kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist lojuste esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Jehoovale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.
16
See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Jehoova meid Egiptusest välja!"
17
Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistide maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,
18
vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrveteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.
19
Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, üteldes: "Jumal hoolitseb kindlasti teie eest! Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!"
20
Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrve ääre.
21
Ja Jehoova käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.
22
Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest!
