1
Laulujuhatajale: viisil "Sure poja eest!"; Taaveti laul.
2
Ma tänan Jehoovat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid!
3
Ma olen rõõmus ja ilutsen sinus, ma laulan kiitust su nimele, sa kõigekõrgem!
4
Sest mu vaenlased taanduvad, nad komistavad ning hävivad su palge eest!
5
Sa valmistasid ju minule õiglase kohtu ja ajasid mu asja; sa istusid kohtujärjele nagu õiguse kohtunik;
6
Sa sõitlesid paganrahvaid, sa hukkasid õela, sa pühkisid ära nende nime alatiseks ja igaveseks!
7
Vaenlased on hävinud, nad on jäädavad rusud; linnad oled sa, Jumal, maha lõhkunud, nende mälestus on kadunud nendega ühtlasi!
8
Kuid Jehoova jääb igavesti; ta on oma aujärje rajanud õiglusele!
9
Ja ta ise mõistab kohut maailmale õiguses; ta peab rahvastele kohut õiglasel viisil!
10
Nõnda on Jehoova kindlaks varjupaigaks rõhutuile, varjupaigaks häda ajal!
11
Sellepärast loodavad sinu peale need, kes tunnevad su nime; sest sa ei ole hüljanud neid, kes otsivad sind, Jehoova!
12
Laulge kiitust Jehoovale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!
13
Sest veresüü kättemaksja tuletas neid meelde; ta ei unustanud hädaliste kisendamist!
14
Ole mulle armuline, Jehoova! Vaata mu viletsust, mis tuleb mu vihameestelt, sina, kes mind ülendad surma väravaist,
15
et ma jutustaksin kõike su kiiduväärilisust Siioni tütre väravais ja ilutseksin su abist!
16
Paganad on vajunud auku, mille nad on teinud; võrku, mille nad salajasse on seadnud, on takerdunud nende jalg!
17
Jehoova tunti ära, ta pidas kohut; oma kätetöö püünisesse jääb kinni õel. - Mõtle sellele! Sela.
18
Õelad pöörduvad surmavalda, kõik paganad, kes unustavad Jumala!
19
Sest vaest ei unustata mitte jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks!
20
Tõuse, Jehoova, ärgu inimene suurustlegu; mõistetagu paganaile kohut sinu palge ees!
21
Jehoova, aja neile hirm peale! Tundku paganad endid olevat ainult inimesed! Sela.
