1
Taaveti laul. Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2
Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad!
3
Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda mitte; kui sõda puhkeb mu vastu, selgi korral ma loodaksin tema peale!
4
Üht ma olen palunud Jehoovalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Jehoova kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Jehoova teenistuse armsust ja mõtiskleda tema templis!
5
Sest Ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, Ta tõstab mind üles kaljule!
6
Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Jehoovale!
7
Jehoova, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: "Otsige mu palet!" Siis ma otsin, Jehoova, sinu palet!
9
Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
10
Sest mu isa ja ema hülgasid mind, aga Jehoova koristab mind!
11
Õpeta mind, Jehoova, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!
12
Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!
13
Ometi ma usun, et saan näha Jehoova headust elavate maal!
14
Oota Jehoovat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Jehoovat!
