1
Mitte meile, Jehoova, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma tõe pärast!
2
Mispärast peaksid paganad ütlema: kus on nüüd nende Jumal?
3
Aga meie Jumal on taevas, ta teeb kõik, mis temale meeldib!
4
Nende ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö!
5
Suu on neil, aga nad ei räägi; silmad on neil, aga nad ei näe;
6
kõrvad on neil, aga nad ei kuule; nina on neil, aga nad ei tunne lõhna;
7
käed on neil, aga nad ei katsu; jalad on neil, aga nad ei kõnni; nad ei kõnele oma kurguga!
8
Nende sarnaseks saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad!
9
Iisrael, looda Jehoova peale, tema on nende abi ja nende kilp!
10
Teie, Aaroni sugu, lootke Jehoova peale, tema on nende abi ja nende kilp!
11
Teie, kes Jehoovat kardate, lootke Jehoova peale; tema on nende abi ja nende kilp!
12
Jehoova mõtleb meile, tema õnnistab: ta õnnistab Iisraeli sugu, ta õnnistab Aaroni sugu,
13
Ta õnnistab neid, kes kardavad Jehoovat, nii pisukesi kui suuri!
14
Jehoova lisagu teile veel õnnistust, teile ja teie lastele!
15
Teie olete Jehoova õnnistatud, Kes on teinud taeva ja maa!
16
Taevas on Jehoova taevas ja maa on ta annud inimlastele!
17
Ei surnud kiida Jehoovat ega need, kes lähevad alla surmavaikusesse!
18
Aga meie, me täname Jehoovat nüüd ja igavesti! Halleluuja!
