1
Kiida, mu hing, Jehoovat! Jehoova, mu Jumal, Sina oled üpris suur, austuse ja iluga oled sa ennast riietanud!
2
Sa riietad ennast valgusega nagu rüüga, sa tõmbad taevad laiali nagu vaiba!
3
Sa võlvid oma ülemad toad vete peale, sa teed paksud pilved oma tõllaks, Sa sammud tuule tiibadel!
4
Sa teed oma käskjalgadeks tuuled, oma teenijaiks tuleleegid!
5
Sa rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!
6
Sügavuse sa katsid otsegu riidega; mägede peal seisavad veed!
7
Sinu sõitluse eest nad põgenevad, Sinu äikese hääle eest nad pagevad!
8
Mäed tõusevad, orud vajuvad alla sinna paika, mille Sina neile oled rajanud!
9
Sa oled seadnud raja vetele, millest nad üle ei lähe ega tule tagasi kastma maad!
10
Sina saadad allikaist ojad jooksma; need voolavad mägede vahel!
11
Nad joodavad kõiki metsloomi; metseeslid kustutavad seal oma janu!
12
Taeva linnud asuvad elama nende ääre, okste vahel nad teevad häält!
13
Sa joodad mägesid oma ülemistest tubadest; Sinu tööde viljast toidab ennast maa!
14
Sa lased tärgata rohu lojustele ja orased inimeste tarviduseks, et tuua leiba välja maa seest!
15
Ja viin rõõmustab inimese südant ning teeb tema palge läikima õlist; ja leib toetab inimese südant!
16
Jehoova puud saavad toidust küllalt, Liibanoni seedrid, mis ta on istutanud,
17
kus linnud pesitavad; toonekurgedel on majad küpresside otsas!
18
Kõrged mäed on kaljukitsedele, kaljud kaljumäkradele varjupaigaks!
19
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut!
20
Kui sa teed pimeduse, siis tuleb öö ja kõik metsloomad roomavad välja!
21
Noored lõukoerad möirgavad saaki ning nõuavad Jumalalt oma toidust!
22
Päike tõuseb, nemad koristavad end ja heidavad maha oma asemeile!
23
Siis väljub inimene oma tööle ja oma orjamisele õhtuni!
24
Kui palju on Sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis Sinu looduid!
25
Siin on meri, suur ja lai; seal kubiseb lugematu palju elajaid, pisukesi ja suuri;
26
Seal ujuvad laevad; seal on Leviatan, kelle sa oled valmistanud sinna hullama!
27
Kõik nad ootavad Sind, et sa neile annaksid nende toidu omal ajal!
28
Sa annad neile, ja nad korjavad kokku; Sina avad oma käe, ja nende kõhud saavad täis head!
29
Sa peidad oma palge, ja nad ehmuvad; sa koristad ära nende hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu!
30
Sa läkitad välja oma vaimu, ja nad luuakse, ja Sina uuendad maa näo!
31
Kestku Jehoova au igavesti! Jehoova rõõmustugu oma tegudest,
32
Tema, kes vaatleb ilmamaad, nõnda et see vabiseb, kes puudutab mägesid, ja need suitsevad!
33
Ma tahan laulda Jehoovale oma eluaja ja mängida oma Jumalale, niikaua kui ma olen elus!
34
Olgu mu mõlgutus armas tema meelest; mina rõõmustun Jehoovas!
35
Kadugu patused maa pealt ja õelaid ärgu olgu enam! Kiida, mu hing, Jehoovat! Halleluuja!
