1
Ja Eliihu jätkas ning ütles:
2
"Seda sa pead siis õigeks, nimetad oma õiguseks Jumala ees,
3
et sa küsid: Mis kasu mul on, mis abi on mul sellest, et ma pattu ei tee?"
4
ma annan sõnadega vastuse sulle ja ühes sinuga su sõpradele!
5
Tõsta oma pilk taeva poole ja vaata, pane tähele pilvi, mis on sinust kõrgemal!
6
Kui sina pattu teed, mida sa sellega temale võiksid teha? Ja kui sinu üleastumisi on palju, mida sa nendega tema vastu võiksid korda saata?
7
Kui sa oled õige, mida sa temale võiksid anda? Või mida olekski tal võtta sinu käest?
8
Su ülekohus puudutab sinusugust meest ja su õiglus inimlast!
9
Kisendatakse küll paljude rõhujate pärast, hüütakse appi vägevate käsivarre vastu,
10
aga ükski ei küsi: "Kus on Jumal, mu Looja, kes öösiti põhjustab kiituslaule,
11
kes õpetab meid rohkem kui lojuseid maa peal ja teeb meid taeva lindudest targemaks?"
12
Seal nad siis kisendavad, aga tema ei vasta kurjade kõrkuse pärast!
13
Tõesti asjata, Jumal ei kuule seda ja Kõigevägevam ei vaata sinna,
14
eriti kui sa ütled, et sa teda ei näe! Asi on tema ees, seepärast oota Teda!
15
Aga nüüd, kui ta viha ei karista ja ta ei tahagi nii väga teada üleastumisest,
16
ajab Iiob asjata oma suu pärani ja teeb mõistmatusest palju sõnu!"
