1
Kui need kolm meest loobusid Iiobile vastamast, sellepärast et ta oma silmis õige oli,
2
siis süttis põlema buuslase Eliihu, Baarakeli poja viha, kes oli Raami suguvõsast; ta viha süttis põlema Iiobi vastu, sellepärast et too pidas ennast Jumalast õigemaks.
3
Ta viha süttis põlema ka tema kolme sõbra vastu, sellepärast et need ei olnud leidnud vastust, millega nad oleksid saanud Iiobi süüdi mõista.
4
Eliihu oli oodanud, kuni nad Iiobiga rääkisid, sest nad olid ealt vanemad teda.
5
Aga kui Eliihu nägi, et nende kolme mehe suus ei olnud vastust, siis ta viha süttis põlema.
6
Ja buuslane Eliihu, Baarakeli poeg, kostis ning ütles: "Mina olen ealt noorim, aga teie olete elatanud; sellepärast ma olin tagasihoidlik ja kartsin teile kuulutada oma arvamist!
7
Ma mõtlesin: kõnelgu päevad ja aastate rohkus õpetagu tarkust!
8
Tõesti, inimeste sees on vaim ja Kõigevägevama hingeõhk annab neile mõistuse!
9
Ei ole eakad mitte alati targemad ega mõista üksnes vanad, mis on õige!
10
Seepärast ma ütlen: kuule mind, minagi tahan kuulutada oma arvamist!
11
Vaata, ma ootasin, mis teil on ütelda, ma kuulatasin teie tarkust, siis kui te otsisite sõnu!
12
Ma panin siis teid tähele, ja vaata, ükski ei kutsunud Iiobit korrale, ükski teist ei vastanud tema sõnadele!
13
Ärge seepärast mõtelge: "Meie oleme leidnud tarkuse!" Jumal õpetab meid, mitte inimene!
14
Minu vastu ta ei ole oma sõnu seadnud ja teie sõnadega ma ei taha temale vastata!
15
Nad on ehmunud, nad ei vasta enam, neil on sõnad lõppenud!
16
Kas pean ootama, sellepärast et nad ei räägi, et nad seisavad siin ega vasta enam?
17
Ma tahan anda vastuseks omaltki poolt osa, ma tahan kuulutada ka oma arvamist!
18
Sest ma olen täis sõnu, vaim mu sees sunnib mind!
19
Vaata, mu sees on nagu viin, millel puudub väljapääs: otsegu nahkastja, täis värsket viina, tahaks lõhkeda!
20
Ma pean rääkima, et saada enesele õhku, pean avama huuled ja vastama!
21
Ma ei taha nüüd olla erapoolik ega kedagi meelitada!
22
Sest ma ei või meelitada: kui kergesti võiks mu Looja mind siis ära võtta!
