1
Siis kostis suhiit Bildad ja ütles:
2
"Millal sa teed sõnadele lõpu? Mõtle järele, ja rääkigem siis!
3
Miks peetakse meid lojuseiks, ebapuhtaiks sinu silmis?
4
Sina, kes vihas oma hinge lõhki käristad - kas sinu pärast jäetakse maha maa või nihutatakse kalju oma asemelt?
5
Jah, õela valgus kustub ja tema tuleleek ei paista!
6
Ta telgis pimeneb valgus ja ta kohal kustub tema lamp!
7
Ta jõudsad sammud jäävad lühikeseks ja ta oma nõu paiskab ta maha!
8
Sest ta omad jalad viivad teda võrku ja ta käib püüniste peal!
9
Püüdepael haarab teda kannast, lõks hoiab teda kinni!
10
Tema jaoks on peidetud maa peale köis, teerajale silmus!
11
Kõikjal kohutab teda suur hirm ja kihutab tema kannul!
12
Õnnetus tunneb nälga tema järele, hukatus on valmis tema kukutamiseks!
13
Tõbi sööb ta naha, surma esmasündinu sööb ta liikmed!
14
Tema telgist kistakse ta lootus ja teda aetakse suure hirmu kuninga juure!
15
Tema telki asub elama häving, ta eluaseme peale külvatakse väävlit!
16
Temal kuivavad juured alt ja närtsivad oksad pealt!
17
Mälestus temast kaob maalt ja ta nime ei nimetata uulitsal!
18
Ta tõugatakse valgusest pimedusse ja aetakse maailmast ära!
19
Temale ei jää järglast ega sugu oma rahva seas, ja mitte ühtki pääsnut sealt, kus ta viibis!
20
Inimesed läänes ehmuvad tema hukatuspäevast ja inimesi idas haarab hirm!
21
Tõesti, nõnda sünnib ülekohtutegija hoonega ja nõnda selle paigaga, kes Jumalat ei tunne!"
