1
Kui kuningas ja Haaman olid tulnud kuninganna Estri juure pidule,
2
siis ütles kuningas viina juues Estrile ka teisel päeval: "Mida sa palud, kuninganna Ester, see antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!"
3
Ja kuninganna Ester kostis ning ütles: "Kui ma olen sinu silmis armu leidnud, kuningas, ja kui kuningas heaks arvab, siis kingitagu mulle mu palvel mu elu ja vastavalt mu soovile mu rahvas!
4
Sest meie, mina ja mu rahvas, oleme müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hukkamiseks. Kui meid oleks müüdud sulaseiks ja ümmardajaiks, siis ma oleksin vaikinud, sest seesugune õnnetus ei oleks kuninga tülitamiseks küllaldane!"
5
Siis rääkis kuningas Ahasveros ja küsis kuninganna Estrilt: "Kes see on ja kus see on, kes on julgenud nõnda teha?"
6
Ja Ester vastas: "Vaenlane ja vihamees on seesinane kuri Haaman!" Siis kohkus Haaman kuninga ja kuninganna ees.
7
Ja kuningas tõusis vihasena viina joomast ning läks palee rohuaeda, aga Haaman jäi paluma kuninganna Estrit oma elu pärast, sest ta nägi, et kuninga poolt oli tema kohta halba otsustatud.
8
Kui kuningas palee rohuaiast tagasi tuli kotta, kus viina oli joodud, siis oli Haaman langenud asemele, millel Ester lamas. Ja kuningas ütles: "Kas ta tahab isegi kuningannat mu omas kojas ära naerda?" Vaevalt oli see sõna väljunud kuninga suust, kui juba Haamani nägu kaeti.
9
Ja Harbona, üks kuningat teenivaist kammerteenreist, ütles: "Ennäe, seal on ka puu, mille Haaman laskis valmistada Mordokai jaoks, kes kuninga huvides kõneles! See seisab Haamani koja juures, viiskümmend küünart kõrge!" Ja kuningas ütles: "Pooge ta sinna!"
10
Ja Haaman poodi puusse, mille ta Mordokai jaoks oli lasknud valmistada; siis lahtus kuninga viha.
