1
Nehemja, Hakalja poja sõnad. "Ja see sündis kislevikuus, kahekümnendal aastal, et ma olin Suusa palees.
2
Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitelin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalema kohta.
3
Ja nemad ütlesid mulle: "Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalema müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud!"
4
Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
5
Ja ma ütlesin: "Oh Jehoova, taeva Jumal, suur ja kardetav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
6
Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja miska ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud!
7
Me oleme väga kõlvatumalt talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, seadlusi ja kohtuseadusi, mis sa Moosesele, oma sulasele andsid!
8
Tuleta nüüd meele seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, üteldes: kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka;
9
aga kui te pöördute minu juure ja peate minu käske ning teete nende järele, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele!
10
Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega!
11
Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!" Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.
