1
Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Jehoova auhiilgus täitis koja.
2
Ja preestrid ei võinud minna Jehoova kotta, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.
3
Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Jehoova auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti!
4
Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Jehoova ees tapaohvreid.
5
Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.
6
Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid Jehoova mänguriistadega, milled kuningas Taavet oli teinud, et Jehoovat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis püsti.
7
Ja Saalomon pühitses Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.
8
Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja ühes temaga kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani.
9
Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.
10
Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse, kes oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.
11
Kui Saalomon oli valmis saanud Jehoova koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Jehoova kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
12
siis ilmutas Jehoova ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.
13
Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,
14
ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud mu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa!
15
Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas!
16
Nüüd ma olen valinud ja pühitsenud selle koja, et mu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev!
17
Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu seadlusi ja kohtuseadusi,
18
siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, üteldes: sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!
19
Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, milled ma teile olen annud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
20
siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen annud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, ma heidan ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel!
21
Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb ja küsib: mispärast talitas Jehoova nõnda selle maa ja selle kojaga?
22
ja siis vastatakse: sellepärast et nad jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes nad ära tõi Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse!"
