1
Joosija oli kuningaks saades kaheksa aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kolmkümmend üks aastat.
2
Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule.
3
Oma valitsuse kaheksandal aastal, kuigi ta oli alles noor, hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat; ja kaheteistkümnendal aastal ta hakkas puhastama Juudat ja Jeruusalema ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest.
4
Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid; ta lõi katki suitsutusaltarid, mis olid ülal nende peal, purustas viljakustulbad ning nikerdatud ja valatud kujud, pihustas ja puistas need nende haudade peale, kes neile olid ohverdanud.
5
Ja ta põletas preestrite luud nende altarite peal; nõnda ta puhastas Juuda ja Jeruusalema.
6
Ka Manasse, Efraimi ja Siimeoni linnades kuni Naftalini, kõikjal nende turgudel,
7
kiskus ta maha altarid, lõi pihuks ja põrmuks viljakustulbad ja nikerdatud kujud, ja raius katki suitsutusaltarid kogu Iisraeli maal. Siis ta läks tagasi Jeruusalemma.
8
Ja oma valitsuse kaheksateistkümmendkümnendal aastal, kui ta maa ja koja oli puhastanud, läkitas ta Saafani, Asalja poja, ja linnapealiku Maaseja ja usaldusmehe Joahi, Jooahase poja, kohendama Jehoova, oma Jumala koda.
9
Ja need tulid ülempreester Hilkija juure ja andsid üle raha, mis oli toodud Jumala kotta, mida leviidid, lävehoidjad, olid kogunud Manassest, Efraimist ja kogu ülejäänud Iisraelist, ja kogu Juudast ja Benjaminist ja Jeruusalema elanikelt.
10
Ja nad andsid selle tööjuhatajate kätte, kellede hooleks oli Jehoova koda, et need annaksid seda töötegijaile, kes töötasid Jehoova kojas koja parandamiseks ja kohendamiseks.
11
Ja need andsid seda meistritele ja ehitustöölistele, et nad ostaksid tahutud kive ja puitu aampalkideks ning nende kodade katmiseks, milled Juuda kuningad olid lasknud laguneda.
12
Ja need mehed tegid ustavalt tööd. Neil olid ülevaatajaiks leviidid Jahat ja Obadja Merari poegadest, Sakarja ja Mesullam Kehati poegadest, et neid juhatada; ja leviidid, kõik, kes oskasid mänguriistu käsitseda,
13
olid ülevaatajaiks kandjaile ja juhatasid kõiki töötegijaid erialastel töödel. Ja leviitidest olid kirjutajad, ametnikud ja väravahoidjad.
14
Ja kui nad raha välja võtsid, mis Jehoova kotta oli toodud, siis leidis preester Hilkija Jehoova käsuõpetuse raamatu, mis Moosese läbi oli antud.
15
Ja Hilkija võttis sõna ning ütles kirjutajale Saafanile: "Ma leidsin Jehoova kojast käsuõpetuse raamatu!" Ja Hilkija andis raamatu Saafanile.
16
Ja Saafan viis raamatu kuningale ja tõi kuningale ka veel sõna, üteldes: "Su sulased on teinud kõik, mis nende kätte oli antud.
17
Raha, mis leidus Jehoova kojas, on toodud ja antud ülevaatajaile ning töötegijaile."
18
Ja kirjutaja Saafan teatas kuningale ning ütles: "Preester Hilkija andis mulle raamatu!" Ja Saafan luges sellest kuningale ette.
19
Aga kui kuningas kuulis käsuõpetuse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki!
20
Ja kuningas andis käsu Hilkijale ja Ahikamile, Saafani pojale, ja Abdonile, Miika pojale, ja kirjutaja Saafanile ja kuninga sulasele Asajale, üteldes:
21
"Minge küsitelge Jehoovat minu ning Iisraelist ja Juudast ülejäänute nimel leitud raamatu sõnade pärast, sest suur on Jehoova viha, mis meie peale on valatud, sellepärast et meie vanemad ei ole tähele pannud Jehoova sõna ega ole teinud kõike nõnda, nagu selles raamatus on kirjutatud!"
22
Siis läksid Hilkija ja need, keda kuningas käskis, naisprohvet Hulda juure, kes oli riietehoidja Sallumi, Tokhati poja, Hasra pojapoja naine ja elas Jeruusalemas teises linnaosas, ja rääkisid temale, nagu see asi oli.
23
Ja tema ütles neile: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: ütelge sellele mehele, kes teid minu juure läkitas:
24
nõnda ütleb Jehoova: vaata, ma saadan sellelesinasele paigale ja selle elanikele õnnetuse, kõik need sajatused, mis on kirja pandud selles raamatus, mida Juuda kuningale ette loeti,
25
sellepärast et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele, et mind vihastada oma igasugu kätetöödega, sellepärast valatakse ka minu tuline viha selle paiga peale ja see ei kustu mitte!
26
Aga Juuda kuningale, kes teid läkitas Jehoovat küsitelema, ütelge nõnda: nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal sõnust, mis sa oled kuulnud:
27
et su süda pehmenes ja sa alandasid ennast Jumala ees, kui sa kuulsid tema sõnu sellesinase paiga ja selle elanike kohta, et sa alandasid ennast minu ees, käristasid oma riided lõhki ja nutsid minu ees, siis olen ka mina sind kuulnud, ütleb Jehoova!
28
Vaata, ma koristan sind su vanemate juure ja sind koristatakse rahus oma hauda ega saa su silmad näha kogu seda õnnetust, mille ma saadan sellesinasele paigale ja selle elanikele!" Ja nad tõid kuningale sõna tagasi.
29
Siis kuningas läkitas käsu ja kogus kokku kõik Juuda ja Jeruusalema vanemad.
30
Ja kuningas läks Jehoova kotta, ka kõik Juuda mehed ja Jeruusalema elanikud, preestrid ja leviidid ja kogu rahvas, niihästi suured kui väikesed, ja ta luges nende kuuldes kõik Jehoova kojast leitud seaduseraamatu sõnad.
31
Ja kuningas astus oma kohale ja tegi Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske, tunnistusi ja seadlusi kõigest südamest ja kõigest hingest, et täita selle seaduse sõnu, mis sellese raamatusse olid kirjutatud.
32
Ja ta käskis lepingusse astuda kõigil, kes viibisid Jeruusalemas. Ja Jeruusalema elanikud täitsid Jumala, oma vanemate Jumala lepingut.
33
Ja Joosija kõrvaldas kõik jäledused kõigist Iisraeli laste maakondadest ja pani kõik, kes elasid Iisraelis, teenima Jehoovat, nende Jumalat. Niikaua kui ta elas, ei taganenud nad Jehoovast, oma vanemate Jumalast.
