1
Aga pärast seda tulid moabiidid ja ammonlased, ja nendega ühes oli meunlasi, Joosafati vastu sõdima.
2
Siis tuldi ja teatati Joosafatile: "Sinu vastu tuleb suur jõuk teispoolt merd Edomist. Vaata, nad on Haseson-Taamaris, see on Een-Gedis!"
3
Siis Joosafat hakkas kartma ja pööras oma palge Jehoovat otsima; ta kuulutas välja paastu kogu Juudas.
4
Ja Juuda kogunes Jehoovalt abi otsima, ka kõigist Juuda linnadest tuldi Jehoovat otsima.
5
Ja Joosafat seisis Juuda ja Jeruusalema koguduses Jehoova kojas uue õue ees
6
ning ütles: "Jehoova, meie vanemate Jumal, kas pole mitte sina Jumal taevas ja kõigi paganate kuningriikide valitseja? Sinu käes on ju jõud ja vägi, ja ükski ei suuda sulle vastu panna!
7
Eks ole sina, meie Jumal, ära ajanud selle maa elanikud oma Iisraeli rahva eest ja annud maa igaveseks ajaks oma sõbra Aabrahami soole?
8
Nemad on seal elanud ja on seal ehitanud sinule, su nimele pühamu, üteldes:
9
Kui meid tabab õnnetus, mõõk, mingi nuhtlus, katk või nälg, siis me astume selle koja ette ja sinu ette, sest selles kojas on sinu nimi! Ja me hüüame sinu poole oma kitsikuses, et sa kuuleksid ja aitaksid!
10
Ja nüüd, vaata, Ammoni, Moabi ja Seiri mägestiku pojad, kelle maast sa Iisraeli ei lubanud läbi minna, kui nad Egiptusemaalt tulid, vaid pidid neist mööda minema ega saanud neid hävitada,
11
vaata, need maksavad nüüd meile kätte, tulles meid välja ajama sinu omandist, mille sa meile oled annud pärida!
12
Meie Jumal, kas sa ei tahaks nende üle kohut mõista? Sest meil pole jõudu selle suure jõugu ees, kes tuleb meile kallale, ja me ise ei tea, mida peaksime tegema, vaid meie silmad vaatavad sinu poole!"
13
Ja kogu Juuda seisis Jehoova ees, isegi nende väetimad, nende naised ja lapsed!
14
Ja Jehoova Vaim tuli Jahasieli, Sakarja poja peale, kes oli Aasafi järeltulijaist pärit oleva leviit Mattanja poja Jeieli poja Benaja poja Sakarja poeg,
15
ja ta ütles: "Pange tähele kogu Juuda, Jeruusalema elanikud ja kuningas Joosafat: nõnda ütleb teile Jehoova: ärge kartke ja ärge tundke hirmu selle suure jõugu ees, sest see pole teie, vaid on Jumala sõda!
16
Minge homme alla nende vastu! Vaata, nad tulevad üles mööda Siisi tõusuteed ja te kohtate neid oru lõpus ida pool Jerueli kõrbe.
17
Seejuures ei ole teil vaja sõdida. Astuge ette, seiske ja vaadake, kuidas Jehoova teid päästab, Juuda ja Jeruusalem! Ärge kartke ja ärge tundke hirmu! Minge homme nende vastu ja Jehoova on teiega!"
18
Siis Joosafat kummardas silmili maha ja kõik Juuda ja Jeruusalema elanikud heitsid Jehoova ette ning kummardasid Jehoovat.
19
Ja need leviidid, kes olid kehatlastest ja korahlastest, tõusid üles, et Jehoovat, Iisraeli Jumalat ülivalju häälega kiita.
20
Ja järgmisel hommikul nad tõusid vara ning läksid Tekoa kõrbe. Nende välja minnes astus Joosafat ette ja ütles: "Kuulge mind, Juuda ja Jeruusalema elanikud! Uskuge Jehoovasse, oma Jumalasse, siis te jääte püsima! Uskuge tema prohveteid, siis teil õnnestub!"
21
Ja ta pidas rahvaga nõu, seadis Jehoovale lauljad ja kiitjad, kes pühas ehtes pidid minema relvastatute ees ja ütlema: "Tänage Jehoovat, sest tema heldus kestab igavesti!"
22
Sel ajal, kui nad hakkasid hõiskama ja kiitma, pani Jehoova varitsejad Ammoni, Moabi ja Seiri mägestiku poegadele, kes olid tulnud Juuda vastu; ja nad löödi maha.
23
Sest ammonlased ja moabiidid tõusid Seiri mägestiku elanike vastu, et neid hävitada ja kaotada; ja kui nad Seiri elanikele olid lõpu teinud, siis aitasid nad üksteist hävitada.
24
Kui siis Juuda jõudis vaatluspaika kõrves ja nad vaatasid jõugu poole, ennäe, siis lamasid laibad maas ja ükski polnud pääsnud!
25
Ja Joosafat ja tema rahvas tulid neilt saaki riisuma ja leidsid nende seast palju varandust, riideid ja kalleid riistu, ja nad võtsid endile rohkem kui nad suutsid kanda; nad olid kolm päeva saaki riisumas, sest seda oli palju.
26
Ja neljandal päeval nad kogunesid Kiituseorgu, sest seal nad kiitsid Jehoovat; seepärast nimetatakse seda paika Kiituseoruks tänapäevani.
27
Siis pöördusid kõik Juuda ja Jeruusalema mehed, ja Joosafat nende eesotsas, rõõmuga tagasi Jeruusalema, sest Jehoova oli neid lasknud nende vaenlastest rõõmu tunda.
28
Ja nad tulid naablite, kannelde ja pasunatega Jeruusalemma Jehoova kotta.
29
Aga hirm Jumala ees valdas kõigi maade kuningriike, kui nad kuulsid, et Jehoova oli sõdinud Iisraeli vaenlaste vastu.
30
Siis oli Joosafati kuningriigil vaikne aeg; tema Jumal andis temale ümberkaudu rahu.
31
Ja Joosafat valitses Juuda üle; ta oli kuningaks saades kolmkümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kakskümmend viis aastat; ta ema nimi oli Asuuba, Silhi tütar.
32
Ta käis oma isa Aasa teed ega lahkunud sellelt, tehes, mis õige oli Jehoova silmis.
33
Aga ohvrikünkad ei kadunud ja rahvas ei olnud veel valmistanud oma südant oma vanemate Jumalale.
34
Ja muud Joosafati lood, varajasemad ja hilisemad, vaata, need on kirja pandud Jehu, Hanani poja lugudes, mis on võetud Iisraeli Kuningate raamatusse.
35
Ja pärast seda Juuda kuningas Joosafat astus ühendusse Iisraeli kuninga Ahasjaga, kes tegi õelat tööd.
36
Ta ühines temaga laevu ehitama, mis pidid minema Tarsisesse; nad ehitasid laevu Esjon-Geberis.
37
Aga Elieser, Dodava poeg Maaresast, kuulutas prohvetlikult Joosafati vastu, üteldes: "Sellepärast et sa oled liitunud Ahasjaga, purustab Jehoova su töö!" Ja laevad hukkusid ega saanudki minna Tarsisesse.
