1
Joosafatil oli palju rikkust ning au ja ta sai Ahabiga languks.
2
Mõne aasta pärast ta läks Ahabi juure alla Samaariasse; Ahab tappis palju pudulojuseid ja veiseid temale ja rahvale, kes ühes temaga oli, ja õhutas teda minema üles Gileadi Raamotisse.
3
Ja Iisraeli kuningas Ahab küsis Juuda kuningalt Joosafatilt: "Kas tuled ühes minuga Gileadi Raamotisse?" Ja ta vastas temale: "Nagu sina, nõnda mina, nagu sinu rahvas, nõnda minu rahvas! ma tulen ühes sinuga sõtta."
4
Ja Joosafat ütles Iisraeli kuningale: "Küsi ometi enne Jehoova sõna!"
5
Siis Iisraeli kuningas kogus kokku prohvetid, nelisada meest, ja küsis neilt: "Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?" Ja nad vastasid: "Mine, ja Jumal annab selle kuninga kätte!"
6
Aga Joosafat küsis: "Kas ei ole siin veel mõnd Jehoova prohvetit, et saaksime temalt küsida?"
7
Ja Iisraeli kuningas vastas Joosafatile: "On küll veel üks mees, kellelt saaks küsida Jehoova nõu. Aga mina vihkan teda, sest ta ei kuuluta mulle head, vaid alati halba. See on Miika, Jimla poeg!" Aga Joosafat ütles: "Kuningas ärgu rääkigu nõnda!"
8
Siis Iisraeli kuningas kutsus ühe hoovkondlase ja ütles: "Kähku siia Miika, Jimla poeg!"
9
Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat istusid kumbki oma aujärjel, mantlid seljas; nad istusid rehepeksu väljakul Samaaria värava suus ja kõik prohvetid kuulutasid nende ees.
10
Sidkija, Kenaana poeg, oli teinud enesele raudsarved ja ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: nendega pead sa puskama süürlasi, kuni nad on hävitatud!"
11
Ja kõik prohvetid kuulutasid sedasama ning ütlesid: "Mine Gileadi Raamotisse ja sul õnnestub, sest Jehoova annab selle kuninga kätte!"
12
Ja käskjalg, kes oli läinud "Miikat kutsuma, rääkis temaga ning ütles: Vaata, prohvetite sõnad on nagu ühest suust kuningale head; olgu siis sinugi sõna nagu ühel nende hulgast ja räägi head!"
13
Aga Miika vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, mina räägin, mis mu Jumal ütleb!"
14
Kui ta tuli kuninga juure, siis ütles kuningas temale: "Miika! Kas me võime minna sõdima Gileadi Raamoti vastu või ma pean loobuma?" Ja ta vastas: "Minge, ja teil õnnestub, sest nad antakse teie kätte!"
15
Aga kuningas ütles temale: "Mitu korda ma pean sind vannutama, et sa ei räägiks mulle muud kui ainult tõtt Jehoova nimel?"
16
Siis ta ütles: "Ma nägin kogu Iisraeli hajali olevat mägedel nagu lambad, kelledel ei ole karjast! Ja Jehoova ütles: neil pole isandaid! Igaüks pöördugu rahuga koju!"
17
Siis ütles Iisraeli kuningas Joosafatile: "Eks ma ütelnud sulle, et ta ei kuuluta mulle head, küll aga halba!"
18
Aga Miika ütles: "Seepärast kuulge Jehoova sõna! ma nägin Jehoovat istuvat oma aujärjel ja kogu taeva sõjaväe seisvat temast paremal ja vasakul pool.
19
Ja Jehoova ütles: kes tahaks ahvatella Ahabit, Iisraeli kuningat, et ta läheks ja langeks Gileadi Raamotis? Siis rääkis üks nii ja teine rääkis naa.s naa.is naa.
20
Aga üks vaim tuli ja seisis Jehoova ees ning ütles: mina ahvatlen teda! Ja Jehoova küsis temalt: kuidas?
21
Tema vastas: ma lähen ja olen valevaim kõigi ta prohvetite suus! Siis ütles Jehoova: sina oled ahvatleja ja küllap sa suudad! Mine ja tee nõnda!
22
Ja nüüd, vaata, Jehoova on pannud valevaimu nende sinu prohvetite suhu ja Jehoova on kuulutanud sulle halba!"
23
Siis astus ligi Sidkija, Kenaana poeg, ja lõi Miikat põse pihta ning küsis: "Missugust teed on Jehoova vaim minust läinud sinusse rääkima?"
24
Ja Miika vastas: "Vaata, sa näed seda päeval, mil sa pead minema kambrist kambrisse, et ennast peita!"
25
Siis ütles Iisraeli kuningas: "Võtke Miika ja viige ta tagasi linnapealiku Aamoni ja kuningapoja Joase juure
26
ning ütelge: nõnda ütleb kuningas: pange ta vangikotta ja toitke teda hädapärast leiva ja veega, kuni ma rahuga tagasi tulen!"
27
Aga Miika ütles: "Kui sa tõesti rahuga tagasi tuled, siis ei ole Jehoova minu läbi rääkinud! Ja ta ütles veel: Kuulge, kõik rahvad!"
28
Ja Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas Joosafat läksid üles Gileadi Raamotisse.
29
Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: "Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna omi riideid." Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ja nad läksid sõtta.
30
Aga Süüria kuningas oli annud käsu oma sõjavankrite pealikuile ja oli ütelnud: "Ärge tapelge mitte ühegi muu vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!"
31
Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: "See on Iisraeli kuningas!" Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama ja Jehoova aitas teda: Jumal meelitas nad tema kallalt ära.
32
Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema järelt.
33
Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Siis too ütles sõitjale: "Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!"
34
Kuid taplus ägenes sel päeval üha ja Iisraeli kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu kuni õhtuni; aga päikeseloojaku ajal ta suri.
