1
Ja Asarja, Oodedi poja peale tuli Jumala Vaim.
2
Ta läks välja Aasale vastu ja ütles temale: "Kuulge mind, Aasa ja kogu Juuda ja Benjamin! Jehoova on teiega, kui teie olete temaga, ja kui te otsite teda, siis te leiate tema; aga kui te tema maha jätate, siis jätab tema teid maha!
3
Kaua aega ei olnud Iisraelil tõsist Jumalat, õpetavat preestrit ega käsuõpetust.
4
Aga kui temal kitsas käes oli, siis ta pöördus Jehoova, Iisraeli Jumala poole. Ja nad otsisid teda ning leidsid tema.
5
Neil aegadel ei olnud rahu minejal ega tulijal, sest suur segadus valitses kõigi maade elanike hulgas.
6
Rahvas purustas rahvast ja linn linna, sest Jumal tegi nad rahutumaks kõiksugu hädade läbi.
7
Aga teie olge vahvad ja ärge laske oma käsi lõdvaks, sest teie tööl on tasu!"
8
Kui Aasa kuulis neid sõnu ja prohvet Oodedi kuulutust, siis ta võttis julguse ja kõrvaldas jäledused kogu Juuda ja Benjamini maalt, samuti linnadest, milled ta Efraimi mägestikus oli vallutanud, ja uuendas Jehoova altari, mis oli Jehoova eeskoja ees.
9
Ja ta kogus kokku Juuda ja Benjamini, ja need, kes olid võõrastena nende juures Efraimist, Manassest ja Siimeonist, sest Iisraelist olid paljud heitnud tema poole, kui nad nägid, et Jehoova, tema Jumal, oli temaga.
10
Need kogunesid Jeruusalemma kolmandas kuus, Aasa valitsuse viieteistkümnendal aastal,
11
ja nad ohverdasid sel päeval Jehoovale saagist, mis nad olid toonud, seitsesada veist ja seitse tuhat pudulojust.
12
Ja nad võtsid endile kohustuse, et nad otsivad Jehoovat, oma vanemate Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest,
13
ja et igaüks, kes ei otsi Jehoovat, Iisraeli Jumalat, tuleb surmata, olgu väike või suur, mees või naine.
14
Ja nad andsid Jehoovale vande valju hääle ja hõiskamisega, pasunate ja sarvedega.
15
Ja kogu Juuda rõõmutses vande pärast, sest nad olid vandunud kõigest südamest; ja nad otsisid teda tõesti hea meelega ning leidsid tema. Ja Jehoova andis neile ümberkaudu rahu.
16
Ja kuningas Aasa kõrvaldas isegi oma ema Maaka kui valitsejanna, sellepärast et too oli teinud võika Ashera kuju; Aasa hävitas tema võika kuju, purustas selle ja põletas Kiidroni jõe ääres.
17
Aga ohvrikünkad ei kadunud Iisraelist; ometi oli Aasa süda siiras kogu ta eluaja.
18
Ta viis Jumala kotta oma isa pühitsetud annid ja mis ta ise pühitses: hõbeda, kulla ja riistad.
19
Sõda ei olnud kuni Aasa kolmekümne viienda valitsuseaastani.
