1
Aga Saatan tõusis Iisraeli vastu ja kihutas Taavetit, et ta Iisraeli ära loeks.
2
Ja Taavet ütles Joabile ja rahva vürstidele: "Minge tehke kindlaks Iisraeli arv Beer-Sebast kuni Daanini ja tooge see mulle, et saaksin teada nende arvu!"
3
Aga Joab ütles: Jehoova andku lisa oma rahvale sajakordselt enam kui neid on! Eks nad kõik ju ole, mu isand kuningas, mu isanda sulased? Mispärast mu isand seda nõuab? Miks peaks see Iisraelile süüks saama?
4
"Kuid kuninga sõna Joabile jäi kindlaks; ja Joab läks välja ning käis kogu Iisraeli läbi ja tuli tagasi Jeruusalemma."
5
Ja Joab andis äraloetud rahva arvu Taavetile: kogu Iisraelis oli miljon ükssada tuhat mõõgatõmbajat meest, ja Juudas oli nelisada seitsekümmend tuhat mõõgatõmbajat meest.
6
Aga Leevit ja Benjamini ta nende hulka ei lugenud, sest kuninga käsk oli Joabile vastumeelt.
7
Seesinane asi oli aga Jumala silmis paha, seepärast ta lõi Iisraeli.
8
Siis ütles Taavet Jumalale: ma olen seda tehes suure patu teinud! Anna nüüd siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!
9
Ja Jehoova kõneles Gaadiga, Taaveti nägijaga, üteldes:
10
Mine ja kõnele Taavetiga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: ma panen su ette kolm asja, vali enesele neist üks, mille ma sinule peaksin tegema!
11
Ja Gaad tuli Taaveti juure ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova: vali enesele
12
kas kolm nälja-aastat või kolm kuud põgenemist oma vihameeste eest, kusjuures su vaenlaste mõõk saab sind kätte, või kolm päeva Jehoova mõõka ja katku maal, et Jehoova ingel kõigis Iisraeli rajades saaks hävituse täide viia? Ja nüüd vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas?"
13
Ja Taavet ütles Gaadile: Mul on väga kitsas käes! Siiski tahan ma langeda Jehoova kätte, sest tema halastus on väga suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!
14
Siis Jehoova saatis Iisraelisse katku ja Iisraelist langes seitsekümmend tuhat meest.
15
"Ja Jumal läkitas ingli Jeruusalemma, et seda hävitada; aga kui ta parajasti hävitas, siis vaatas Jehoova ja kahetses seda kurja ning ütles hävitusinglile: Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla! Ja Jehoova ingel seisis siis jebuuslase Ornani rehealuse juures."
16
Kui Taavet oma silmad üles tõstis ja nägi Jehoova inglit seismas maa ja taeva vahel, käes paljastatud mõõk, mis oli sirutatud Jeruusalema kohale, siis heitsid Taavet ja vanemad silmili maha, kotiriided seljas.
17
Ja Taavet ütles Jumalale: Kas mitte mina ei käskinud rahvast lugeda? Jah, see olin mina, kes tegi pattu ja suurt kurja! Aga mida on need lambad teinud? Jehoova, mu Jumal! Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu, aga mitte su rahvale nuhtluseks!
18
Siis Jehoova ingel käskis Gaadi Taavetile ütelda, et taavet läheks püstitama altarit Jehoovale jebuuslase Ornani rehealuse paika.
19
Ja Taavet läks üles Gaadi sõna peale, mille see Jehoova nimel oli ütelnud.
20
"Kui Ornan pöördus, siis ta nägi inglit, aga tema neli poega, kes ta juures olid, pugesid peitu; Ornan oli nisu peksmas."
21
Kui siis Taavet Ornani juure jõudis, vaatas Ornan ja nägi Taavetit; ta läks rehealusest välja ning kummardas Taaveti ees silmili maha.
22
Ja Taavet ütles Ornanile: Anna mulle see rehealuse paik, et ma sinna saaksin ehitada altari Jehoovale. Anna see mulle täie hinna eest, et nuhtlus võetaks rahva pealt!
23
Ja Ornan ütles Taavetile: Võta see enesele ja mu isand kuningas tehku, mis tema silmis hea on. Vaata, ma annan veised põletusohvriks ja pahmareed puudeks ja nisu roaohvriks. Ma annetan selle kõik!
24
Aga kuningas Taavet ütles Ornanile: Ei, vaid ma ostan tõesti täie hinna eest, sest ma ei taha võtta Jehoovale seda, mis on sinu oma, ega ohverdada põletusohvriks hinnata saadut.
25
Ja Taavet andis Ornanile selle paiga eest kulda, mis vaagis kuussada seeklit.
26
"Ja Taavet ehitas sinna altari Jehoovale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid; ja kui ta hüüdis Jehoova poole, siis vastas see temale tulega taevast põletusohvrialtarile."
27
Ja Jehoova käskis inglit mõõga tuppe tagasi pista.
28
Sel ajal, kui Taavet nägi, et Jehoova temale oli vastanud jebuuslase Ornani rehealuse paigas, ohverdas ta seal.
29
Aga Jehoova elamu, mille Mooses kõrves oli teinud, ja põletusohvrialtar, olid sel ajal Gibeoni ohvrikünkal.
30
Kuid Taavet ei julgenud selle ette minna Jumalat otsima, sest ta oli hirmunud Jehoova ingli mõõga pärast.
