1
Ja Taavet pidas nõu tuhande- ja sajapealikutega, kõigi vürstidega.
2
Ja Taavet ütles kogu Iisraeli kogudusele: "Kui see teie meelest hea on ja Jehoova, meie Jumal lubab, siis läkitagem oma vendade juure, kes on jäänud kõigisse Iisraeli maakondadesse, nõndasamuti ka preestrite ja leviitide juure nende karjamaalinnadesse, et nad koguneksid meie juure,
3
ja toogem oma Jumala laegas jälle meie juure, sest Sauli päevil me pole sellest hoolinud!"
4
Siis ütles terve kogudus, et nõnda tuleb teha, sest see asi oli õige kogu rahva silmis.
5
Ja Taavet kogus kokku terve Iisraeli Egiptuseojast kuni Hamati teelahkmeni, Jumala laegast Kirjat-Jearimist ära tooma.
6
Ja Taavet ning kogu Iisrael läksid üles Baalasse, see on Juudas olevasse Kirjat-Jearimi, et sealt ära tuua keerubitel istuva Jumala laegas, millele oli pandud tema nimi.
7
Nad vedasid uue vankriga Jumala laeka ära Abinadabi kojast, ja Ussa ja Ahjo juhtisid vankrit.
8
Ja Taavet ning kogu Iisrael laulsid ja mängisid kõigest väest Jumala ees kannelde, naablite, trummide, simblite ja pasunatega.
9
Kui nad jõudsid Kiidoni rehealuse juure, sirutas Ussa oma käe, et laegast kinni hoida, sest veised tahtsid ümber ajada,
10
aga Jehoova viha süttis põlema Ussa vastu ja ta lõi tema maha, sellepärast et ta oli pistnud oma käe laeka külge, ja ta suri seal Jumala ees.
11
Siis Taavet vihastus, et Jehoova oli Ussa lõhki rebinud, ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
12
Ja Taavet kartis sel päeval Jumalat, üteldes: "Kuidas ma võin Jumala laeka viia enese juure?"
13
Ja Taavet ei lasknud laegast tulla enese juure Taaveti linna, vaid laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
14
Ja Jumala laegas jäi kolmeks kuuks Oobed-Edomi pere juure tema kotta; ja Jehoova õnnistas Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal oli.
