1
Aga vilistid sõdisid Iisraeli vastu; ja Iisraeli mehed põgenesid vilistide eest ning langesid mahalööduina Gilboa mäele,
2
Ja vilistid ajasid taga Sauli ja tema poegi, ja vilistid lõid maha Joonatani, Abinaadabi ja Malkisuua, Sauli pojad.
3
Ja taplus Sauli vastu oli raske; kui ammukütid tema leidsid, siis ta kartis kütte.
4
Ja Saul ütles oma sõjariistade kandjale: "Tõmba oma mõõk välja ja pista mind sellega läbi, et needsinased ümberlõikamatud ei tuleks ja minuga nurjatust ei teeks!" Aga tema sõjariistade kandja ei tahtnud mitte, sest ta kartis väga. Siis võttis Saul ise mõõga ja kukutas ennast selle otsa.
5
Ja kui tema sõjariistade kandja nägi, et Saul oli surnud, siis kukutas ka tema ennast mõõga otsa ja suri.
6
Nõnda surid Saul ja tema kolm poega ja kogu ta sugu; nad surid ühekorraga.
7
Kui kõik orus olevad Iisraeli mehed nägid, et põgeneti ja et Saul ja tema pojad olid surnud, siis jätsid nad oma linnad maha ja põgenesid, ja vilistid tulid ning asusid neisse.
8
Ja kui vilistid teisel päeval tulid mahalööduid paljaks riisuma, siis leidsid nad Sauli ja tema pojad langenuina Gilboa mäel.
9
Ja nad riisusid ta paljaks ja võtsid ta pea ja ta sõjariistad ning läkitasid ringi mööda vilistide maad, kuulutama rõõmusõnumit nende ebajumalaile ja rahvale.
10
Ja nad panid tema sõjariistad oma jumalate kotta, aga tema pealuu nad lõid Daagoni koja külge.
11
Kui kogu Gileadi Jaabes kõike seda kuulis, mida vilistid Sauliga olid teinud,
12
siis nad tõusid, kõik vahvad mehed, võtsid Sauli laiba ja tema poegade laibad ning tõid need Jaabessi. Nad matsid nende luud tamme alla Jaabesis ja paastusid seitse päeva.
13
Nõnda suri Saul oma truudusetuse pärast, mida ta oli osutanud Jehoova vastu, sellepärast, et ta ei olnud tähele pannud Jehoova sõna, samuti sellepärast et ta oli nõu küsinud surnuvaimult
14
ega olnud nõu küsinud Jehoovalt. Seepärast laskis ta tema surra ja andis kuningriigi Taavetile, Iisai pojale.
