1
Kord ütlesid prohvetijüngrid Eliisale: "Vaata ometi, paik, kus me seal sinu ees istume, on meile kitsas!
2
Mingem nüüd Jordani ääre ja toogem sealt igamees ühe palgi, et saaksime endile valmistada paiga, kus saame istuda!" Ja ta ütles: "Minge!"
3
Aga üks neist ütles: "Ole hea ja tule ühes oma sulastega!" Ja ta vastas: "Ma tulen!"
4
Ja ta läks ühes nendega. Nad tulid Jordani ääre ja raiusid puid.
5
Aga kui üks neist oli palki langetamas, siis kukkus tema kirves vette! Ta kisendas ning ütles: "Oh häda, mu isand! See oli ju laenatud!"
6
Aga jumalamees küsis: "Kuhu see kukkus?" Ja kui temale näidati paika, siis ta lõikas ühe puu ja heitis selle sinna ning sai kirve ujuma!
7
Ja ta ütles: "Tõsta see üles!" Ja mees sirutas käe ning võttis selle.
8
Kui Süüria kuningas oli sõjas Iisraeli vastu, siis ta pidas nõu oma sulastega, üteldes: "Seal ja seal teatavas paigas ma asun leeri!"
9
Aga jumalamees läkitas Iisraeli kuningale ütlema: "Hoia, et sa ei lähe sellest paigast mööda, sest süürlased asuvad sinna!"
10
Siis läkitas Iisraeli kuningas oma mehi sinna paika, millest jumalamees oli temale rääkinud ja teda hoiatanud, et ta hoiduks sealt; ja see ei sündinud mitte üks ega kaks korda.
11
Ja Süüria kuninga süda muutus rahutumaks sellesinase asja pärast ja ta kutsus oma sulased ning küsis neilt: "Kas teate mulle ütelda, kes meie omadest hoiab Iisraeli kuninga poole?"
12
Siis ütles üks tema sulaseist: "Mitte keegi, mu isand kuningas, vaid prohvet Eliisa, kes on Iisraelis, annab Iisraeli kuningale teada needki sõnad, mis sa räägid oma magamiskambris!"
13
Siis ta ütles: "Minge ja vaadake, kus ta on, siis ma läkitan ja lasen teda kinni võtta!" Ja temale anti teada ning üteldi: "Vaata, ta on Dotanis!"
14
Siis ta läkitas sinna hobuseid ja sõjavankreid ja suure sõjaväe; ja nad tulid öösel ning piirasid linna.
15
Kui jumalamehe teener hommiku vara üles tõusis ja välja läks, vaata, siis oli linna ümber sõjavägi, hobused ja vankrid! Ja ta teener ütles temale: "Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?"
16
Aga ta vastas: "Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!"
17
Ja Eliisa palvetas ning ütles: "Jehoova, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!" Ja Jehoova tegi lahti poisi silmad ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa!
18
Kui siis süürlased tulid tema juure, palus Eliisa Jehoovat ja ütles: "Löö sedasinast rahvast pimestusega!" Ja ta lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale.
19
Ja Eliisa ütles neile: "See ei ole õige tee ega õige linn! Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juure, keda te otsite!" Ja ta viis nad Samaariasse.
20
Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: "Jehoova, tee lahti nende silmad, et nad näeksid!" Ja Jehoova tegi lahti nende silmad ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat!
21
Ja kui Iisraeli kuningas neid nägi, siis ta küsis Eliisalt: "Mu isa, kas ma pean nad maha lööma? Kas pean lööma?"
22
Aga ta vastas: "Ära löö! Kas sa lööd maha need, kelled sa vangi võtad oma mõõga ja ammuga? Pane neile ette leiba ja vett, et nad sööksid ja jooksid ning saaksid minna tagasi oma isanda juure!"
23
Siis ta valmistas neile suure söömaaja ning nad sõid ja jõid; seejärele ta laskis nad minema ja nad läksid oma isanda juure. Ja Süüria röövjõugud ei tulnud enam Iisraeli maale.
24
Aga pärast seda sündis, et Ben-Hadad, Süüria kuningas, kogus kõik oma sõjaväe ja läks ning piiras Samaariat.
25
Siis tuli Samaarias suur nälg; ja vaata, nad piirasid seda, kuni eesli pea maksis kaheksakümmend seeklit hõbedat ja kortel tuvisõnnikut viis seeklit hõbedat!
26
Ja kord kui Iisraeli kuningas käis müüri peal, kisendas üks naine temale ja ütles: "Aita, mu isand kuningas!"
27
Ja ta vastas: "Kui Jehoova sind ei aita, kust siis mina sulle abi võtan? Kas rehealusest või surutõrrest?"
28
Ja kuningas küsis temalt: "Mida sa soovid?" Ja ta vastas: "See naine ütles mulle: anna oma poeg, selle me sööme täna, ja homme sööme siis minu poja!
29
Ja me keetsime minu poja ning sõime ta. Ja järgmisel päeval ütlesin ma temale: anna oma poeg meile söömiseks! Aga ta peitis ära oma poja!"
30
Kui kuningas kuulis naise sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, käies ise müüri peal. Ja rahvas nägi, ja vaata, tal oli kotiriie seespool vastu ihu!
31
Ja ta ütles: "Jehoova tehku minuga ükskõik mida, kui Eliisale, Saafati pojale, täna pea otsa jääb!"
32
Eliisa istus oma kojas ja vanemad istusid ta juures. Kuningas oli läkitanud ühe mehe enese eel. Aga enne kui käskjalg jõudis tema juure, oli Eliisa vanemaile ütelnud: "Kas näete, kuidas see tapjapoeg läkitab minu pead võtma? Aga vaadake, kui käskjalg tuleb, siis sulgege uks ja tõrjuge ta uksel! Eks ole tema taga ta isanda jalgade kobin?"
33
Kui ta alles nendega rääkis, vaata, siis tuli kuningas tema juure ja ütles: "Vaata, see õnnetus tuleb Jehoovalt; kas ma pean veel lootma Jehoova peale?"
