A A A
Tellimiseks klõpsake

2. Kuningate peatükk 4

Piibli versioon
Raamat
Peatükk
Flash tuleb sisse lülitada
Mängi tervet raamatut
1
Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi, üteldes: "Su sulane, minu mees, on surnud! Ja sa tead, et su sulane kartis Jehoovat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kaht poega enesele orjaks võtma!"
2
Ja Eliisa ütles temale: "Mis ma pean sulle tegema? Ütle mulle, mis sul kojas on!" Ja ta vastas: "Su ümmardajal ei ole kojas mitte midagi muud kui kruus õli!"
3
Siis ta ütles: "Mine palu enesele külast astjaid, kõigilt oma naabreilt, tühje astjaid ja mitte liiga vähe.
4
Siis mine ja sule uks enese ja oma poegade järelt ja vala kõigisse neisse astjaisse; ja mis saab täis, pane kõrvale!"
5
Ja naine läks ta juurest ära ja sulges ukse enese ja oma poegade järelt; nemad tõid temale astjaid ja tema valas sisse.
6
Ja kui astjad said täis, siis ta ütles oma pojale: "Too mulle veel üks astja!" Aga poeg vastas temale: "Astjat ei ole enam!" Ja õlivool lakkas.
7
Siis ta tuli ja kuulutas seda jumalamehele; ja see ütles: "Mine müü õli ära ja tasu oma võlg! Sina ja su pojad aga elage ülejäägist!"
8
Ja ühel päeval juhtus, et Eliisa läks Suunemisse; seal oli keegi rikas naine ja see peatas teda leiba võtma; nõnda iga kord, kui ta sealt läbi läks, ta põikas sinna leiba võtma.
9
Ja naine ütles oma mehele: "Vaata, ma tean, et see, kes alati meilt mööda läheb, on püha jumalamees.
10
Korraldagem ometi pisike müürikamber ja pangem temale sinna ase, laud, iste ja küünlajalg; ja kui ta tuleb meie juure, siis ta võib minna sinna."
11
Ja ühel päeval juhtus, et ta tuli sinna, läks müürikambrisse ja magas seal.
12
Ja ta ütles oma poisile Geehasile: "Kutsu see suunemlanna!" Ja see kutsus tema ning naine astus ta ette.
13
Siis ta ütles poisile: "Ütle ometi temale: vaata, sa oled meie pärast kõike seda vaeva näinud. Mida saaks teha sinu heaks? Kas on tarvis su eest midagi rääkida kuninga või väepealikuga?" Aga naine vastas: "Ma elan ju oma rahva keskel!"
14
Eliisa küsis: "Mida siis saaks teha tema heaks?" Ja Geehasi vastas: "Vaata, tal pole poega ja ta mees on vana!"
15
Siis ta ütles: "Kutsu tema!" Ja ta kutsus tema, ja naine astus uksele.
16
Ja Eliisa ütles: "Aasta pärast selsamal ajal sa kaisutad poega!" Aga ta vastas: "Ei, mu isand! Sina jumalamees, ära peta oma ümmardajat!"
17
Ent naine sai käima peale ja tõi aasta pärast selsamal ajal poja ilmale, nagu Eliisa temale oli ütelnud.
18
Ja kui laps oli suuremaks kasvanud, siis juhtus ühel päeval, et ta läks välja oma isa juure, kes oli lõikajate juures,
19
ja ütles oma isale: "Mu pea! Mu pea!" Ja see ütles oma poisile: "Kanna tema ta ema juure!"
20
Ja see kandis teda ning viis ta tema ema juure; ja ta istus selle põlvil kuni keskpäevani; siis ta suri.
21
Ja ema läks üles ja pani tema jumalamehe voodisse, sulges ukse tema järelt ja läks välja.
22
Siis kutsus ta oma mehe ja ütles: "Läkita mulle nüüd keegi poistest ja üks emaeesel, siis ma ruttan jumalamehe juure ja tulen kohe tagasi!"
23
Aga mees ütles: "Miks sa täna lähed tema juure? Ei ole ju noorkuu ega hingamispäev!" Kuid ta vastas: "Ole mureta!"
24
Ja ta saduldas emaeesli ning ütles oma poisile: "Aja ühtesoodu ja ära peata mu sõitu muidu kui ma sulle ütlen!"
25
Ja ta läks ning tuli jumalamehe juure Karmeli mäele; ja kui jumalamees teda eemalt nägi, siis ta ütles Geehasile, oma poisile: "Näe, see on suunemlanna!
26
Jookse nüüd temale vastu ja küsi temalt: kas sinu ja su mehe ja su poja käsi käib hästi?" Ja naine vastas: "Hästi!"
27
Ja kui ta tuli jumalamehe juure mäele, siis ta võttis tema jalgade ümbert kinni; aga Geehasi astus ligi, et teda eemale tõugata; kuid jumalamees ütles: "Jäta ta rahule, sest ta hing on meeleheitel! Jehoova on seda varjanud minu eest ega ole mulle avaldanud!"
28
Ja naine ütles: "Kas ma palusin oma isandalt poega? Kas ma ei ütelnud, et ära mind peta?"
29
Siis Eliisa ütles Geehasile: "Pane vöö vööle, võta minu sau kätte ja mine. Kui sa kohtad kedagi, siis ära tereta teda ja kui keegi teretab sind, siis ära vasta temale. Ja pane mu sau poisikese silmade peale!"
30
Aga poisikese ema ütles: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ei jäta ma sind!" Siis Eliisa tõusis ja läks tema järele.
31
Aga Geehasi oli läinud nende ees ja oli pannud saua poisikese silmade peale: kuid ei häält ega märkamist! Ja ta tuli tagasi temale vastu ja jutustas talle, üteldes: "Poisike ei ärganud!"
32
Ja Eliisa tuli sinna kotta, ja vaata, poisike oli surnud ja pandud tema voodisse!
33
Ta läks sisse ning sulges ukse nende mõlemate järelt ja palus Jehoovat.
34
Siis ta astus voodisse, heitis lapse peale, pani oma suu tema suu peale, oma silmad tema silmade peale ja oma käed tema käte peale; ja kui ta tema peal küürutas, siis soojenes lapse ihu.
35
Siis ta tuli ja kõndis kojas korra sinna ja tänna, läks üles ja küürutas tema peale; siis aevastas poisike seitse korda ja avas silmad.
36
Ja ta kutsus Geehasi ning ütles: "Kutsu see suunemlanna!" Ja ta kutsus teda ning naine tuli tema juure. Ja Eliisa ütles: "Võta oma poeg!"
37
Ja naine tuli ja langes tema jalgade ette ning kummardas maani, võttis oma poja ja läks välja.
38
Ja Eliisa läks tagasi Gilgali. Ja maal oli nälg. Ja kui prohvetijüngrid tema ees istusid, ütles ta oma poisile: "Pane suur pott tulele ja keeda prohvetijüngritele leent!"
39
Ja üks neist läks väljale noppima kassinaereid, leidis aga metsiku väänkasvu, noppis sellelt oma kuue täis marju ja tuli ning lõikas need leemepotti, sest nad ei tundnud neid.
40
Ja meestele kallati süüa; aga kui nad leent sõid, siis kisendasid nad ja ütlesid: "Jumalamees, surm on potis!" Ja nad ei võinud süüa.
41
Tema aga ütles: "Siis tooge jahu!" Ja ta viskas selle potti ning ütles: "Kallake rahvale ja nad söögu!" Siis ei olnud potis mitte midagi halba.
42
Ja keegi mees tuli Baal-Saalisast ning tõi jumalamehele uudseleiba: kakskümmend odraleiba ja oma leivakotiga vastvalminud vilja. Aga tema ütles: "Anna rahvale, et nad süüa saaksid!"
43
Aga tema teener küsis: "Kuidas ma seda sajale mehele ette annan?" Ja ta vastas: "Anna rahvale ja nad söögu, sest nõnda ütleb Jehoova: sellest saab süüa ja jääb ülegi!"
44
Ja ta pani neile ette ja nad sõid ning jätsid ülegi, Jehoova sõna peale.