1
Ja Jooram, Ahabi poeg, sai Samaarias Iisraeli kuningaks Juuda kuninga Joosafati kaheksateistkümnendal aastal ja ta valitses kaksteistkümmend aastat.
2
Tema tegi kurja Jehoova silmis, aga mitte nõnda, nagu ta isa ja ema, sest ta kõrvaldas Baali samba, mille ta isa oli teinud.
3
Ometi püsis ta Nebati poja Jerobeami pattudes, miska too oli saatnud Iisraeli pattu tegema; neist ta ei loobunud.
4
Moabi kuningas Meesa oli lambakasvataja ja tema andis maksuna Iisraeli kuningale sada tuhat lambatalle ja saja tuhande jäära villad.
5
Aga kui Ahab suri, siis Moabi kuningas taganes Iisraeli kuningast.
6
Siis läks kuningas Jooram päevapealt Samaariast välja ja luges üle kogu Iisraeli.
7
Ja ta läks ning läkitas ütlema Juuda kuningale Joosafatile: "Moabi kuningas on minust taganenud. Kas tuled ühes minuga sõdima Moabi vastu?" Ja too vastas: "Tulen! Mina nagu sina, minu rahvas nagu sinu rahvas, minu hobused nagu sinu hobused!"
8
Ja ta küsis: "Missugust teed me läheme?" Ja Jooram vastas: "Edomi kõrve teed!"
9
Nii läksid Iisraeli kuningas ja Juuda kuningas ja Edomi kuningas. Aga kui nad olid käinud seitsme päeva tee, siis ei olnud vett sõjaväel ega lojustel, kes nende kannul käisid.
10
Ja Iisraeli kuningas ütles: "Oh häda! Küllap on Jehoova kutsunud needsinased kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda!"
11
Aga Joosafat ütles: "Kas ei ole siin mõnd Jehoova prohvetit, kelle läbi me saaksime küsida Jehoovalt?" Siis kostis keegi Iisraeli kuninga sulaseist ja ütles: "Siin on Eliisa, Saafati poeg, kes valas vett Eelija käte peale!"
12
Joosafat ütles: "Temal on Jehoova sõna"! Siis läksid Iisraeli kuningas ja Joosafat ja Edomi kuningas tema juure.
13
Aga Eliisa ütles Iisraeli kunigale: "Mis on mul sinuga tegemist? Mine oma isa ja ema prohvetite juure!" Ent Iisraeli kuningas ütles temale: "Ei, vaid Jehoova on kutsunud needsinased kolm kuningat, et neid Moabi kätte anda!"
14
Siis ütles Eliisa: "Nii tõesti kui vägede Jehoova elab, kelle ees ma seisan, kui ma ei peaks lugu Joosafatist, Juuda kuningast, siis ma ei vaatakski su poole ega näekski sind!
15
Nüüd aga tooge mulle üks mängumees!" Ja kui mängumees kannelt lõi, siis sündis, et Jehoova käsi tuli tema peale
16
ja ta ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: tehke siia orgu auk augu kõrvale.
17
Sest Jehoova ütleb nõnda: te ei saa näha tuult ega vihma, kuid see org tuleb vett täis ja te saate juua, teie ja teie kariloomad ja lojused.
18
Aga see on Jehoova silmis tühine asi - ta annab ka Moabi teie kätte
19
ja te vallutate kõik kindlustatud linnad ja kõik paremad linnad, te raiute maha kõik head puud, matate kinni kõik veeallikad ja rikute kividega kõik head põllud."
20
Ja hommikul, roaohvri ajal, vaata, siis sündis et Edomi poolt tuli vesi ja maa täitus veega!
21
Kui kõik moabiidid kuulsid, et kuningad olid tulnud sõdima nende vastu, siis hüüti kokku kõik, kes suutsid vööd vööle panna, ja neist vanemad, ja nad asusid rajale.
22
Aga kui nad hommiku vara üles tõusid ja päike paistis vee peale, siis nägid moabiidid, et vesi nende ees oli punane nagu veri!
23
Ja nad ütlesid: "See on veri! Kuningad on isekeskis mõõkadega raiunud ja üksteist maha löönud! Ja nüüd, Moab, saagile!"
24
Aga kui nad tulid Iisraeli leeri, siis tõusid Iisraeli lapsed ja lõid moabiite ning need põgenesid nende eest; aga nad tungisid edasi ja lõid moabiite.
25
Ja nad kiskusid linnad maha, igamees viskas kive igale heale põllule ja nad täitsid need; ja nad matsid kinni kõik veeallikad ja raiusid maha kõik head puud, kuni jäid alles ainult Kiir-Hareseti kivid, mida lingumehed piirasid ja tabasid.
26
Kui Moabi kuningas nägi, et taplus käis temale üle jõu, siis võttis ta enesega ühes seitsesada mõõgatõmbajat meest, et läbi murda Edomi kuninga kohalt; aga nad ei suutnud.
27
Siis ta võttis oma esmasündinud poja, kes pidi saama tema asemel kuningaks, ja ohverdas selle põletusohvriks müüri peal. Siis valdas suur viha Iisraeli ja nad läksid ära tema kallalt ning tulid tagasi omale maale.
