1
Kui Jehoova tahtis viia Eelijat tuulepöörises taevasse, olid Eelija ja Eliisa parajasti lahkumas Gilgalist.
2
Ja Eelija ütles Eliisale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Peetelisse!" Aga Eliisa vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad läksid alla Peetelisse.
3
Ja prohvetijüngrid, kes olid Peetelis, tulid välja Eliisa juure ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: Küllap minagi tean! "Olge vait!"
4
Ja Eelija ütles temale: "Eliisa, jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jeerikosse!" Aga tema vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad tulid Jeerikosse.
5
Ja prohvetijüngrid, kes olid Jeerikos, astusid Eliisa juure ja küsisid temalt: "Kas sa tead, et Jehoova täna võtab ära su isanda su pea kohal?" Ja ta vastas: "Küllap minagi tean! Olge vait!"
6
Ja Eelija ütles temale: "Jää ometi siia, sest Jehoova on mind läkitanud Jordani ääre!" Aga ta vastas: "Nii tõesti kui Jehoova elab, ja nii tõesti kui su hing elab, ma ei jäta sind maha!" Ja nad mõlemad läksid.
7
Aga ka viiskümmend meest prohvetijüngreist läks ja jäi eemale seisma, kui need kaks peatasid Jordani ääres.
8
Eelija võttis nüüd oma kuue, rullis selle kokku ja lõi sellega vett: see pooldus siia- ja sinnapoole, ja nad mõlemad läksid üle kuiva mööda.
9
Ja kui nad olid üle jõudnud, siis ütles Eelija Eliisale: "Palu, mis ma peaksin tegema sinu heaks, enne kui mind ära võetakse sinu juurest?" Ja Eliisa ütles: "Tuleks mulle ometi kaks osa sinu vaimust!"
10
Ta vastas: "Sa oled palunud rasket asja! Ometi, kui sa näed mind su juurest ära võetavat, siis sünnib sulle nõnda; aga kui mitte, siis ei sünni!"
11
Ja kui nad nõnda ühtejärge läksid ja rääkisid, vaata, siis sündis, et tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse!
12
Kui Eliisa seda nägi, siis ta hüüdis: "Mu isa, mu isa! Iisraeli sõjavankrid ja tema ratsanikud!" Seejärele ta ei näinud teda enam! Siis ta haaras kinni oma riideist ja käristas need lõhki kaheks tükiks.
13
Ta tõstis siis üles Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja läks tagasi ning peatas Jordani kaldal.
14
Siis ta võttis Eelija kuue, mis tollel oli seljast maha langenud, ja lõi vett ning ütles: "Kus on Jehoova, Eelija Jumal?" Kui temagi oli löönud vett, siis pooldus see siia- ja sinnapoole, ja Eliisa läks üle.
15
Kui prohvetijüngrid, kes olid Jeerikost, nägid seda vastaskaldalt, siis nad ütlesid: "Eelija vaim hingab Eliisa peal!" Ja nad tulid temale vastu ning kummardasid teda maani.
16
Ja nad ütlesid temale: "Vaata ometi, su sulaseid on viiskümmend meest, vahvad mehed; nad võiksid ju minna ja otsida su isandat, sest vahest on Jehoova vaim teda viinud ja heitnud mõne mäe peale või mõnesse orgu?" Aga ta vastas: "Ärge läkitage kedagi!"
17
Kuid nad käisid temale peale kuni piinlikkuseni, nõnda et ta ütles: "Läkitage siis!" Siis nad läkitasid viiskümmend meest ja need otsisid kolm päeva, aga ei leidnud.
18
Kui nad tulid tagasi tema juure, kuna tema oli jäänud Jeerikosse, siis ta ütles neile: "Eks ma ütelnud teile, et ärge minge?"
19
Ja linna mehed ütlesid Eliisale: "Vaata nüüd, linna asupaik on hea, nagu mu isand näeb, aga vesi on paha ja maal on nurisünnitusi!"
20
Ja tema ütles: "Tooge mulle üks uus kauss ja pange sellesse soola!" Ja nad tõid temale.
21
Siis ta läks välja veeallikale ja viskas sinna sisse soola ning ütles: "Nõnda ütleb Jehoova: mina olen selle vee parandanud, sellest ei tule enam surma ega nurisünnitusi!"
22
Ja vesi muutus heaks Eliisa sõna kohaselt, mis ta ütles, ja on seda tänapäevani.
23
Sealt läks ta üles Peetelisse; ja kui ta oli teel üles, siis tulid pisikesed poisid linnast välja ja pilkasid teda ning ütlesid temale: "Tule üles, paljaspea! Tule üles, paljaspea!"
24
Kui ta pöördus ja nägi neid, siis ta needis neid Jehoova nimel. Ja metsast tuli kaks karu ja need kiskusid neist lõhki nelikümmend kaks poissi!
25
Tema aga läks sealt Karmeli mäele ja pöördus sealt tagasi Samaariasse.
