1
Siis kogus Saalomon Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, kuningas Saalomoni juure Jeruusalemma, Jehoova seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.
2
Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid kuningas Saalomoni juure pühiks eetanimikuus, mis on seitsmes kuu.
3
Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka
4
ja tõid üles Jehoova laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid tõid need üles.
5
Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja ühes temaga oli kogu Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juure; nad ohverdasid nii palju pudulojuseid ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata!
6
Ja preestrid tõid Jehoova seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla,
7
sest keerubid laotasid oma tiivad laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.
8
Ja kangid olid nii pikad, et kangide otsi võis näha pühamust, kõige pühama paiga eest, ent neid ei nähtud väljast; ja need on seal tänapäevani.
9
Laekas ei olnud muud kui need kaks kivilauda, milled Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Jehoova andis Iisraeli lastele seaduse nende tulles Egiptusemaalt.
10
Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis Jehoova koja
11
ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja!
12
Siis kõneles Saalomon: "Jehoova on ütelnud, et ta tahab elada pimeduses!
13
Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga!"
14
Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.
15
Ja ta ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes oma käega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, üteldes:
16
sellest päevast alates, mil ma tõin oma Iisraeli rahva ära Egiptusest, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtki linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi; aga ma valisin Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle!
17
Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Jehoova, Iisraeli Jumala nimele,
18
aga Jehoova ütles mu isale Taavetile: et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on!
19
Ometi ei ehita sina seda koda, vaid su poeg, kes su niudeist väljub, ehitab mu nimele koja!
20
Jehoova on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Jehoova on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Jehoova, Iisraeli Jumala nimele.
21
Ja ma olen seal valmistanud paiga laekale, mille sees on Jehoova seadus, mille ta andis meie vanemaile, kui ta nad ära tõi Egiptusemaalt!"
22
Siis astus Saalomon Jehoova altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole
23
ning ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal, kes pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
24
kes oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud! Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud!
25
Ja nüüd, Jehoova, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, üteldes: ei puudu sul mees minu palge ees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu ees, nõnda nagu sina oled käinud mu ees!
26
Ja nüüd, Iisraeli Jumal, saagu ometi tõeks su sõnad, mis sa oled kõnelnud oma sulasele, mu isale Taavetile!
27
Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta Sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!
28
Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Jehoova, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab Sinu ees,
29
et su silmad oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled ütelnud: seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
30
Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad sellesinase paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad, taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
31
Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja paneb tema peale vande, teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
32
siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulaseile, mõistes süüdlase süüdi, pannes tema teod ta pea peale, õige aga mõistes õigeks, andes temale ta õigust mööda!
33
Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad tagasi su juure ja kiidavad sinu nime, palvetavad su poole ja anuvad sind selles kojas,
34
siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled annud nende vanemaile!
35
Kui taevas on suletud ja vihma pole, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, aga nad palvetavad sellesinase paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
36
siis kuule Sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest Sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled annud pärisosaks oma rahvale!
37
Kui maale tuleb nälg, kui tuleb katk, kui tulevad viljakõrvetus või -rooste, rohutirtsud ja mardikad, kui ta vaenlane teda rõhub ta väravatemaal, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
38
kui siis iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda ja sirutavad oma käed selle koja poole,
39
siis kuule Sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest Sina üksi tunned kõigi inimlaste südameid,
40
et nad kardaksid sind kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled annud meie vanemaile!
41
Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu nime pärast,
42
sest nad kuulevad sinu suurest nimest, sinu vägevast käest ja sinu väljasirutatud käsivarrest - ja ta tuleb ning palvetab selle koja poole,
43
kuule Sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid Sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
44
Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlase vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad Jehoova poole selle linna suunas, mille Sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,
45
siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!
46
Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja Sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale,
47
aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, üteldes: me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasiks!
48
ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vaenlaste maal, kes on nad vangi viinud, ja paluvad sind oma maa suunas, mille sa oled annud nende vanematele, linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,
49
siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust
50
ja anna andeks oma rahvale, milles nad sinu vastu on pattu teinud, ja kõik nende vastuhakkamised, miska nad sulle on vastu hakanud, ja lase nad leida halastust oma vangiviijate ees, et need halastaksid nende peale!
51
Sest nad on sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa ära tõid Egiptusest, rauasulatusahjust!
52
Olgu su silmad lahti su sulase anumise ja su Iisraeli rahva anumise poole, et sa neid kuuleksid kõiges, mille pärast nad sind hüüavad!
53
Sest Sina oled nad eraldanud enesele pärisosaks kõigi maa rahvaste hulgast, nõnda nagu sa rääkisid oma sulase Moosese läbi, kui sa meie vanemad ära tõid Egiptusest, oh, Issand Jehoova!"
54
Ja kui Saalomon oli lõpetanud palvetamise Jehoova poole, kõik need palved ja anumised, siis ta tõusis üles Jehoova altari eest, kus ta oli põlvitanud, käed sirutatuina taeva poole,
55
ja astus ette ning õnnistas kogu Iisraeli kogudust, üteldes valju häälega:
56
"Kiidetud olgu Jehoova, kes on annud rahu oma Iisraeli rahvale, nõnda nagu ta on ütelnud! Ainustki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta häist sõnust, mis ta oma sulase Moosese läbi on rääkinud!
57
Olgu Jehoova, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; Tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist,
58
vaid ta pööraku meie südamed enese poole, et käiksime kõigil ta teedel ja peaksime ta käske, seadlusi ja kohtuseadusi, nagu ta meie vanemaid on käskinud!
59
Ja olgu need minu sõnad, miska ma olen anunud Jehoova ees, Jehoova, meie Jumala juures päevad ja ööd, et ta teeks õigust oma sulasele ja oma Iisraeli rahvale, nagu iga päev on tarvis,
60
nõnda et kõik maa rahvad saaksid teada, et Jehoova on Jumal, aga mitte keegi teine!
61
Ja teie süda olgu siiras Jehoova, meie Jumala vastu, et te käiksite tema seadluste järele ja peaksite tema käske nagu täna!"
62
Siis ohverdas kuningas, ja kogu Iisrael ühes temaga, Jehoova ees tapaohvreid.
63
Saalomon ohverdas tänuohvriks, mida ta Jehoovale ohverdas, kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust. Nõnda pühitsesid kuningas ja kõik Iisraeli lapsed Jehoova koja.
64
Selsamal päeval pühitses kuningas Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvri ja roaohvri ning tänuohvri rasvu, kuna vaskaltar Jehoova ees oli liiga pisuke, et mahutada põletus- ja roaohvrit ning tänuohvri rasvu.
65
Nõnda pidas Saalomon sel ajal Jehoova, meie Jumala ees püha, ja kogu Iisrael ühes temaga - üks suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani - seitse päeva ja seitse päeva, see on neliteistkümmend päeva.
66
Kaheksandal päeval saatis ta rahva ära; nad õnnistasid kuningat ja läksid oma telkide juure rõõmsatena ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale.
