1
Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2
Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: "Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!"
3
Kui ta seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
4
Ta ise aga käis kõrves ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra ja ütles: "Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!"
5
Ja ta heitis maha ning uinus magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: "Tõuse üles, söö!"
6
Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett! Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7
Aga Jehoova ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: "Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!"
8
Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle sööma rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9
Seal ta läks ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Jehoova sõna, kes küsis temalt: "Mis sa siin teed, Eelija?"
10
Ja ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
11
Siis ta ütles: "Mine välja ja seisa mäe peal Jehoova ees!" Ja vaata, Jehoova läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Jehoova ees! Aga Jehoovat ei olnud tuules! Ja tuule järele tuli maavärisemine, aga Jehoovat ei olnud maavärisemises!
12
Ja maavärisemise järele tuli tuli, aga Jehoovat ei olnud tules! Ja tule järele tuli vaikne, tasane sahin!
13
Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: "Mis sa siin teed, Eelija?"
14
Ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
15
Ja Jehoova ütles temale: "Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe. Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks.
16
Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks.
17
Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa.
18
Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud!"
19
Siis ta läks sealt ära ja leidis Eliisa, Saafati poja, kes oli kündmas; ta ees käis kaksteistkümmend härjapaari ja ta ise oli kaheteistkümnendaga. Kui Eelija temast mööda läks, siis ta heitis oma kuue tema peale.
20
Ja Eliisa jättis veised ja jooksis Eelijale järele ning ütles: "Lase mind ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma käin su järel!" Ta vastas temale: "Mine, aga tule tagasi, sest ära unusta, mis ma sulle olen teinud!"
21
Ja ta läks tema juurest tagasi, võttis veistepaari ning tappis need; veiste iketega ta keetis liha ning andis rahvale, ja nad sõid. Siis ta tõusis ja käis Eelija järel ning teenis teda.
