1
Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: "Nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu suusõna peale!"
2
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
3
"Mine siit ära ja pöördu ida poole ning ole varjul Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit.
4
jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita!"
5
Ja ta läks ning tegi Jehoova sõna järele: ta läks ja elas Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit
6
Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest.
7
Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.
8
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
9
"Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal. Vaata, ma olen käskinud üht lesknaist seal sind toita!"
10
Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juure, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: "Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!"
11
Ja kui naine läks tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: "Too mulle ühes ka paluke leiba!"
12
Aga naine vastas: "Nii tõesti kui Jehoova, su Jumal elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme!"
13
Siis ütles Eelija temale: "Ära karda! Mine tee, nagu sa oled ütelnud. Aga esmalt valmista sellest mulle pisuke kook ja too see minule. Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14
Sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Jehoova annab maale vihma!"
15
Ja ta läks ning tegi Eelija sõna järele. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel, oli süüa kauaks ajaks:
16
jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Jehoova sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli ütelnud!
17
Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi!
18
Siis ütles naine Eelijale: "Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juure mu süütegu meele tuletama ja mu poega surma saatma!"
19
Aga ta vastas temale: "Anna mulle oma poeg!" Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.
20
Siis ta hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, kas oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et sa oled surmanud tema poja?"
21
Seejärele ta sirutas ennast poisi kohal kolm korda ja hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!"
22
Ja Jehoova kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu!
23
Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: "Vaata, su poeg elab!"
24
Siis naine ütles Eelijale: "Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!"
