1
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, sellepärast elas Jerobeam Egiptuses -
3
nad olid läkitanud teda kutsuma - siis tulid Jerobeam ja kogu Iisraeli kogudus ning rääkisid Rehabeamiga, üteldes:
4
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
5
Aga tema vastas neile: "Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juure!" Ja rahvas läks.
6
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, üteldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
7
Nad vastasid temale, üteldes: "Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulaseiks!"
8
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
9
Ja ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, üteldes: kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?"
10
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, üteldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on ütelnud: su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
11
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!"
12
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juure, nagu kuningas oli käskinud, üteldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juure!"
13
Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid annud,
14
ja kõneles neile nooremate nõu järele, üteldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega!"
15
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jehoovalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Jehoova oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.
16
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, üteldes nõnda: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Oma telkidesse, Iisrael! Karjatse nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja Iisrael läks oma telkidesse.
17
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise aga astus kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.
19
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
20
Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis nad läkitasid järele ja kutsusid teda koguduse juure ning tõstsid tema kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.
21
Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.
22
Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:
23
"Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:
24
nõnda ütleb Jehoova: te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest seesinane lugu on lastud sündida minu poolt!" Ja nad võtsid kuulda Jehoova sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Jehoova oli käskinud.
25
Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mägestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.
26
Ja Jerobeam mõtles oma südames: "Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.
27
Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Jehoova kojas Jeruusalemas, siis pöördub sellesinase rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole, ja nad tapavad mind ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole!"
28
Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: "Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt!"
29
Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.
30
Sellest aga tuli patt! Rahvas läks tolle teise juure Daanist saadik!
31
Ja ta ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.
32
Ja Jerobeam seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, milled ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.
33
Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli leiutanud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.
