1
Ja Taavet ütles: "Kas on veel keegi, kes Sauli soost on järele jäänud, et ma Joonatani pärast saaksin temale head teha?C
2
Sauli perel oli olnud sulane, Siiba nimi, ja tema kutsuti Taaveti juure. Kuningas küsis temalt: "Kas sina oled Siiba?" Ja ta vastas: "Jah, su sulane on see!"
3
Ja kuningas küsis: "Kas ei ole enam kedagi Sauli soost, kellele ma saaksin osutada Jumala heldust?" Ja Siiba vastas kuningale: "On veel olemas Joonatani poeg, jalust vigane!"
4
Ja kuningas küsis temalt: "Kus ta on?" Ja Siiba vastas kuningale: "Vaata, ta on Maakiri, Ammieli poja kojas Lo-Debaris!"
5
Siis kuningas Taavet läkitas järele ja laskis tema tuua Maakiri, Ammieli poja kojast Lo-Debarist.
6
Kui Mefiboset, Sauli poja Joonatani poeg, tuli Taaveti juure, siis ta heitis silmili maha ja kummardas. Ja Taavet ütles: "Mefiboset!" Ja ta vastas: "Vaata, su sulane on siin!"
7
Ja Taavet ütles temale: "Ära karda, sest ma tahan tõesti teha sulle head su isa Joonatani pärast ja anda sulle tagasi kõik su isa Sauli põllud! Ja sa ise saad alaliselt minu lauas leiba süüa."
8
Ja tema kummardas ning ütles: "Kes olen mina, su sulane, et sa oled vaadanud minusuguse surnud koera peale?"
9
Siis kutsus kuningas Siiba, Sauli sulase, ja ütles temale: "Kõik, mis on olnud Sauli ja kogu ta soo päralt, olen ma annud su isanda pojale!
10
Sina pead temale maad harima, sina ja su pojad ja su sulased, ja pead temale tooma, et su isanda pojal oleks leiba süüa. Ja Mefiboset, su isanda poeg, sööb alaliselt minu lauas leiba!" Siibal oli viisteistkümmend poega ja kakskümmend sulast.
11
Ja Siiba ütles kuningale: "Nõnda nagu mu isand kuningas oma sulast käsib, nõnda su sulane teeb!" Ja Mefiboset sõi Taaveti lauas nagu üks kuningapoegi.
12
Ja Mefibosetil oli väike poeg, Miika nimi; ja kõik Siiba koja elanikud olid Mefiboseti sulased.
13
Ja Mefiboset elas Jeruusalemas, sest ta sõi alaliselt kuninga lauas; ta lonkas mõlemaid jalgu.
