1
Sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel kujunes pikaks; aga Taavet läks üha vägevamaks, Sauli sugu seevastu üha nõrgemaks.
2
Ja Taavetile sündisid Hebronis pojad: tema esmasündinu oli Amnon, jisreellannast Ahinoamist;
3
tema teine poeg oli Kileab, Abigailist, karmellase Naabali naisest; kolmas oli Absalom, Gesuri kuninga Talmai tütre Maaka poeg;
4
neljas oli Adonija, Haggiti poeg; viies oli Sefatja, Abitali poeg;
5
kuues oli Jitream, Taaveti naisest Eglast; need sündisid Taavetile Hebronis.
6
Niikaua kui oli sõda Sauli soo ja Taaveti soo vahel, võimutses Abner Sauli kojas.
7
Saulil oli olnud liignaine, Rispa nimi, Ajja tütar. Ja Iisboset küsis Abnerilt: "Mispärast sa lähed mu isa liignaise juure?"
8
Aga Abner vihastus väga Iisboseti sõnade pärast ja ütles: "Kas ma olen mõni Juuda koerapea? Veel tänapäevalgi ma teen head su isa Sauli soole, tema vendadele ja sõpradele, ja ma ei ole annud sind Taaveti kätte! Aga nüüd sa heidad mulle ette patusüüd selle naisega!
9
Jumal tehku Abneriga ükskõik mida, kui ma ei tee Taaveti heaks, mida Jehoova temale on vandega tõotanud:
10
kuningriik võetakse Sauli soolt ja Taaveti aujärg püstitatakse Iisraelile ja Juudale Daanist kuni Beer-Sebani!"
11
Siis ta ei julgenud Abnerile kosta enam sõnagi, sest ta kartis teda.
12
Ja Abner läkitas käskjalad Taavetilt küsima: "Kellele kuulub maa? Ja ta käskis ütelda: Tee minuga leping, ja vaata, siis on sinuga minu käsi, mis pöörab kogu Iisraeli sinu poole!"
13
Ja tema vastas: "Hea küll, ma teen sinuga lepingu! Aga ma nõuan sinult üht asja ja ütlen: sina ei saa näha mu palet, kui sa ei ole toonud mu ette Sauli tütart Miikalit, enne kui sa tuled vaatama mu palet!"
14
Siis Taavet läkitas käskjalad Sauli pojale Iisbosetile ütlema: "Anna mu naine Miikal, kelle ma enesele kihlasin saja vilisti eesnahaga!"
15
Ja Iisboset läkitas järele ning võttis tema ta mehelt Paltielilt, Laisi pojalt.
16
Aga ta mees tuli ühes temaga ja käis nuttes ta järel Bahuurimist saadik. Siis ütles Abner temale: "Mine tagasi!" Ja ta läks tagasi.
17
Ja Abner rääkis Iisraeli vanematega, üteldes: "Te olete juba ammu tahtnud saada Taavetit enestele kuningaks.
18
Tehke seda siis nüüd, sest Jehoova on kõnelnud Taaveti kohta, üteldes: oma sulase Taaveti käega ma päästan oma Iisraeli rahva vilistide käest ja kõigi ta vaenlaste käest!"
19
Ja Abner rääkis seda ka benjaminlaste kuuldes; seejärel läks Abner ka Hebronisse kõnelema Taaveti kõrvu kõike, mis Iisraeli silmis ja kogu Benjamini soo silmis hea oli.
20
Kui Abner tuli Taaveti juure Hebronisse ja ühes temaga kakskümmend meest, siis tegi Taavet võõruspeo Abnerile ja meestele, kes olid ühes temaga.
21
Ja Abner ütles Taavetile: "Ma võtan kätte ja lähen ning kogun oma isanda kuninga juure kogu Iisraeli, et nad teeksid sinuga lepingu ja et sa saaksid valitseda kõige üle, mida su hing himustab!" Siis laskis Taavet Abneri minna ja see läks rahus.
22
Aga vaata, Taaveti sulased ja Joab tulid rüüsteretkelt ning tõid enestega ühes palju saaki; Abner aga ei olnud enam Taaveti juures Hebronis, sest ta oli lasknud teda minna ja ta oli rahus ära läinud.
23
Kui Joab ja kogu sõjavägi, kes oli ühes temaga, jõudis pärale, siis jutustati Joabile ja üteldi: "Abner, Neeri poeg, tuli kuninga juure, aga tema laskis teda minna ja ta läks rahus!"
24
Siis läks Joab kuninga juure ja ütles: "Mis sa oled teinud? Vaata, Abner tuli sinu juure! Mispärast sa lasksid ta minema, et ta võis vabalt ära minna?
25
Sa ju tunned Abnerit, Neeri poega! Muidugi tuli ta sind petma ning uurima su minekuid ja tulekuid, et saada teada, mida sa iganes teed!"
26
Ja Joab läks välja Taaveti juurest ning läkitas käskjalad Abnerile järele ja need tõid tema tagasi Sira veehoidla juurest; aga Taavet ei teadnud seda.
27
Ja kui Abner tuli tagasi Hebronisse, siis Joab viis ta kõrvale, keset väravat, et temaga segamatult rääkida; aga seal ta pistis temale kõhtu, nõnda et ta suri - tema venna Asaeli vere pärast!
28
Kui Taavet pärast sai sellest kuulda, ütles tema: "Mina ja mu kuningriik oleme Jehoova ees igavesti süütumad Neeri poja Abneri vere pärast!
29
Tulgu see Joabi pea peale ja kogu ta isa soo peale, ja ärgu kadugu Joabi soost voolusega mees, pidalitõbine, karguga käija, mõõga läbi langeja ja leivapuuduses olija!"
30
Nõnda tapsid Joab ja tema vend Abisai Abneri, sellepärast et ta oli surmanud nende venna Asaeli tapluses Gibeoni juures.
31
Aga Taavet ütles Joabile ja kogu rahvale, kes oli tema juures: "Käristage oma riided lõhki, pange kotiriided vööks ja leinake Abneri pärast!" Ja kuningas Taavet ise käis surnuraami taga.
32
Ja kui nad matsid Abneri Hebronisse, tõstis kuningas häält ja nuttis Abneri haua juures; ka kogu rahvas nuttis.
33
Ja kuningas laulis Abneri pärast nutulaulu ning ütles: "Kas pidi Abner surema jõleda surma?
34
Ei olnud su käed seotud ega jalad vaskahelaisse pandud! Otsegu langetakse kurjategijate ees, nõnda langesid sina!" Ja kogu rahvas nuttis tema pärast veel enam.
35
Ja kogu rahvas tuli Taavetile leiba pakkuma, sest oli ju alles päev; aga Taavet vandus, üteldes: "Jumal tehku minuga ükskõik mida, kui ma enne päikeseloojakut maitsen leiba või midagi muud!"
36
Kui kogu rahvas sellest teada sai, siis oli see nende silmis hea, nõnda nagu kõik, mis kuningas tegi, oli hea kogu rahva silmis.
37
Ja kogu rahvas ning kogu Iisrael sai sel päeval teada, et Neeri poja Abneri surmamine ei olenenud kuningast.
38
Ja kuningas ütles oma sulastele: "Kas te ka teate, et täna langes Iisraelis üks vürst ja suur mees?
39
Mina aga olen praegu nõder, kuigi võitud kuningas, ja need mehed, Seruja pojad, on tugevamad mind: Jehoova maksku kätte kurjategijale ta kurjust mööda!"
