1
Aga Jehoova viha süttis taas põlema Iisraeli vastu ja ta kihutas Taavetit nende vastu, üteldes: "Mine loe ära Iisrael ja Juuda!"
2
Siis ütles kuningas Joabile, sõjaväe pealikule, kes oli tema juures: "Käi nüüd läbi kõik Iisraeli suguharud Daanist kuni Beer-Sebani, ja loe ära rahvas, et ma saaksin teada rahva arvu!"
3
Aga Joab ütles kuningale: "Jehoova, su Jumal, andku rahvale lisa sajakordselt enam kui neid on ja mu isand kuningas saagu seda näha oma silmaga! Aga miks mu isand kuningas peab seda vajalikuks?"
4
Kuid kuninga sõna Joabile ja väepealikuile jäi kindlaks, ja Joab ja väepealikud väljusid kuninga eest Iisraeli rahvast lugema.
5
Nad läksid üle Jordani ja alustasid Aroerist, oru keskel olevast linnast, Gaadi ja Jaaseri suunas.
6
Siis tulid nad Gileadi ja hetiitide maale Kaadessi; seejärele tulid nad Daani ja pöördusid Daanist Siidoni poole.
7
Siis tulid nad Tüürose kindlusesse ja kõigisse hiivlaste ja kaananlaste linnadesse ning läksid Juuda Lõunamaale Beer-Sebasse.
8
Ja nõnda käisid nad läbi kogu maa ning tulid Jeruusalemma üheksa kuu ja kahekümne päeva pärast.
9
Ja Joab andis äraloetud rahva arvu kuningale: Iisraelis oli kaheksasada tuhat vahvat meest, mõõgatõmbajat; ja Juuda mehi oli viissada tuhat meest.
10
Aga Taaveti südametunnistus vaevas teda pärast seda, kui ta oli rahva ära lugenud, ja Taavet ütles Jehoovale: "Seda tehes olen ma teinud suure patu! Aga nüüd, Jehoova, anna siiski andeks oma sulase süü, sest ma tegin väga rumalasti!"
11
Ja kui Taavet hommikul tõusis, oli Jehoova sõna tulnud prohvet Gaadile, Taaveti nägijale; ta oli ütelnud:
12
"Mine ja ütle Taavetile: nõnda ütleb Jehoova: ma panen su ette kolm asja, vali enesele neist üks, mille ma sinule peaksin tegema!"
13
Ja Gaad tuli Taaveti juure, kuulutas seda ning ütles temale: "Kas peaks su maale tulema seitsmeks aastaks nälg? Või kas tahaksid kolm kuud põgeneda oma vaenlaste eest, kes sind taga ajavad? Või peaks su maal olema kolm päeva katk? Mõtle nüüd järele ja vaata, mida ma vastan temale, kes mind läkitas!"
14
Ja Taavet ütles Gaadile: "Mul on väga kitsas käes! Langegem siiski Jehoova kätte, sest tema halastus on suur, aga inimeste kätte ma ei tahaks langeda!"
15
Siis saatis Jehoova Iisraelisse katku, alates hommikust kuni määratud ajani; ja rahvast suri Daanist kuni Beer-Sebani seitsekümmend tuhat meest.
16
Aga kui ingel sirutas oma käe Jeruusalema kohale, et seda hävitada, siis kahetses Jehoova seda kurja ja ütles inglile, kes tegi rahva hulgas hävitustööd: "Küllalt! Lase nüüd oma käsi alla!" Ja Jehoova ingel oli siis jebuuslase Arauna rehealuse juures.
17
Ja Taavet kõneles Jehoovaga, nähes inglit rahvast maha löövat, ja ütles: "Vaata, mina tegin pattu ja mina olen süüdi! Aga mida on need lambad teinud? Olgu seepärast su käsi minu ja mu isakoja vastu!"
18
Ja Gaad tuli Taaveti juure selsamal päeval ning ütles temale: "Mine ja püstita Jehoovale altar jebuuslase Arauna rehealuse paika!"
19
Ja Taavet läks Gaadi sõna peale, nagu Jehoova oli käskinud.
20
Ja kui Arauna välja vaatas ja nägi kuningat ja selle sulaseid tulevat tema juure, siis läks Arauna välja ja kummardas kuninga ees silmili maha.
21
Ja Arauna küsis: "Mispärast tuleb mu isand kuningas oma sulase juure? Ja Taavet vastas: Et osta sinult rehealust ja ehitada Jehoovale altarit, et nuhtlus võetaks rahva pealt!"
22
Ja Arauna ütles Taavetile: "Võtku ja ohverdagu mu isand kuningas nagu ta silmis hea on! Näe, siin on veised põletusohvriks, pahmareed ja veiste ikked puudeks!
23
Selle kõik, kuningas, annetab Arauna kuningale!" Ja Arauna ütles kuningale: "Jehoova, su Jumal, olgu sulle armuline!"
24
Aga kuningas ütles Araunale: "Ei, vaid ma ostan need tõesti sinult täie hinna eest! ma ei taha ohverdada Jehoovale, oma Jumalale põletusohvreid, mis ilma on saadud!" Ja Taavet ostis rehealuse ja veised viiekümne hõbeseekli eest.
25
Ja Taavet ehitas sinna altari Jehoovale ning ohverdas põletus- ja tänuohvreid. Ja Jehoova kuulis maa palvet ning Iisraelilt võeti nuhtlus.
