1
Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Jehoova oli Aabrahami kõigiti õnnistanud,
2
siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: "Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!
3
Mina vannutan sind Jehoova, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et sa mu pojale ei võta naist kaananlaste tütreist, kellede keskel ma elan,
4
vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juure ning võtad sealt naise mu pojale Iisakile!"
5
Aga sulane ütles temale: "Võib-olla naine ei taha mulle järgneda siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale, kust sa oled ära tulnud?"
6
Siis ütles Aabraham temale: "Hoia, et sa ei vii mu poega sinna tagasi!
7
Jehoova, taeva Jumal, kes mind võttis mu isakojast ja mu sünnimaalt ja kes mulle rääkis ning vandus, üteldes: Sinu soole ma annan sellesinase maa! - tema ise läkitab oma ingli sinu ees, et saaksid sealt mu pojale naise võtta.
8
Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!"
9
Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus temale selle kõne kohaselt.
10
Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.
11
Seal laskis ta õhtul kaamelid põlvili heita väljaspool linna veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad välja tulid,
12
ning ütles: "Jehoova, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!
13
Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad vett viima.
14
Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: Kalluta oma kruusi, et ma saaksin juua? ja kes vastab: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid! - on see, kelle sa oled määranud oma sulasele Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head teinud."
15
Ja veel enne kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tuli välja Rebeka, kes oli sündinud Betuelile, Aabrahami venna Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus õlal.
16
Ja tütarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ja mehe poolt puutumata. Ta läks alla allika juure, täitis kruusi ja tuli üles.
17
Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: "Anna mulle oma kruusist pisut vett rüübata!"
18
Tema vastas: "Joo, mu isand!" Ja ta tõstis kähku kruusi alla oma käele ning andis temale juua.
19
Ja olles temale juua annud, ütles ta: "Ma ammutan ka su kaamelitele, kuni needki on joonud."
20
Ja ta tühjendas kähku oma kruusi künasse ning jooksis jälle kaevule vett ammendama ja ammendas kõigile ta kaamelitele.
21
Mees aga silmitses teda vaikides, et mõista, kas Jehoova oli ta teekonna lasknud korda minna või mitte.
22
Ja kui kaamelid olid joonud, võttis mees kuldrõnga, pooleseeklilise, ja kaks käevõru ta käte jaoks, kümme kuldseeklit väärt,
23
ning küsis: "Kelle tütar sa oled? Ütle ometi mulle! Ons su isa kojas meile ööbimispaika?"
24
Ja ta vastas temale: "Mina olen Betueli, Naahori ja Milka poja tütar."
25
Ta ütles temale veel: "Niihästi õlgi kui muud loomasööta on meil küllalt, ööbimispaikagi on olemas."
26
Siis mees kummardas ja heitis Jehoova, ette
27
ning ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, mu isanda Aabrahami Jumal, kes mu isandale ei ole keelanud oma heldust ja tõde! Jehoova on mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!"
28
Aga tütarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli sündinud.
29
Ja Rebekal oli vend, Laaban nimi; ja Laaban jooksis välja, mehe juure allikale.
30
Sest kui ta nägi rõngast ja käevõrusid oma õe kätel, ja kui ta oli kuulnud oma õe Rebeka sõnu, kes ütles: "Nõnda rääkis mulle see mees!" - siis ta läks selle mehe juure, ja ennäe, see seisis kaamelite juures allikal!
31
Ja ta ütles: "Tule sisse, Jehoova õnnistatu! Miks sa väljas seisad? Ma olen korda seadnud koja ja kaamelite paiga."
32
Mees tuli siis kotta ja Laaban päästis kaamelid lahti, andis õlgi ja toitu kaamelitele ning tõi vett tema ja ühes temaga olevate meeste jalgade pesemiseks.
33
Siis pandi temale rooga ette. Aga ta ütles: "Ma ei söö enne kui ma oma asja olen rääkinud!" Ja talle vastati: "Räägi!"
34
Siis ta ütles: "Mina olen Aabrahami sulane.
35
Jehoova on mu isandat väga õnnistanud, nõnda et ta on jõukaks saanud: ta on temale annud pudulojuseid ja veiseid, hõbedat ja kulda, sulaseid ja ümmardajaid, kaameleid ja eesleid.
36
Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale toonud, ja sellele on ta annud kõik, mis tal on.
37
Ja mu isand vannutas mind, üteldes: Sa ei tohi võtta mu pojale naist kaananlaste tütarde seast, kellede maal ma elan,
38
vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvõsa juure ning sealt võtma naise mu pojale!
39
Aga mina ütlesin oma isandale: võib-olla naine ei tule minuga?
40
Siis ta vastas mulle: Jehoova, kelle palge ees ma olen käinud, läkitab oma ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et saad mu pojale naise võtta minu suguvõsast ja minu isakojast.
41
Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvõsa juure, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.
42
Ma jõudsin täna allika juure ja ütlesin: Jehoova, mu isanda Aabrahami Jumal, kui sa nüüd tahad korda saata mu teekonna, mida ma käin,
43
siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui üks neitsi tuleb vett viima ja ma temale ütlen: Anna mulle oma kruusist pisut vett juua!
44
ja kui tema mulle vastab: Joo ise, ja ma ammendan ka su kaamelitele! siis on tema see naine, kelle Jehoova on määranud mu isanda pojale.
45
Veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis tuli Rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juure ning ammendas vett. Ja ma ütlesin temale: Anna mulle juua!
46
Siis ta tõstis kähku kruusi õlalt alla ning ütles: Joo, ja ma joodan ka su kaameleid. Ja mina jõin ning tema jootis mu kaameleid.
47
Ja ma küsisin temalt ning ütlesin: kelle tütar sa oled? Ja tema vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tütar. Siis ma panin temale rõnga ninasse ja käevõrud kätele,
48
kummardasin ning heitsin Jehoova ette ja kiitsin Jehoovat, oma isanda Aabrahami Jumalat, kes mind oli juhatanud õigele teele, et saaksin võtta oma isanda vennatütre ta pojale.
49
Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale, siis ütelge mulle. Aga kui mitte, ütelge sedagi mulle, ja ma pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!"
50
Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: "Jehoovalt on see asi alguse saanud! Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba ega head.
51
Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su isanda pojale, nõnda nagu Jehoova on ütelnud!"
52
Kui Aabrahami sulane kuulis nende sõnu, siis ta kummardas maani Jehoova ees.
53
Ja sulane võttis välja hõbe- ja kuldriistad ja riided ning andis Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.
54
Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes ühes temaga olid, ja nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta: "Saatke mind nüüd mu isanda juure!"
55
Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: "Jäägu tütarlaps veel mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juure. Siis sa võid minna."
56
Kuid tema ütles neile: "Ärge mind viivitage, sest Jehoova on lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et saaksin minna oma isanda juure!"
57
Siis nad ütlesid: "Me kutsume tütarlapse ja küsime tema suust!"
58
Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: "Kas tahad minna ühes selle mehega?" Ja ta vastas: "Ma lähen!"
59
Siis nad saatsid ära oma õe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami sulase ja tema mehed.
60
Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale: "Õeke, sinust tulgu tuhat korda kümme tuhat, ja sinu sugu vallutagu oma vihameeste väravad!"
61
Siis Rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga ning järgnesid mehele. Nõnda võttis sulane Rebeka ja läks.
62
Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas Lõunamaal.
63
Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema; ja kui ta oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid!
64
Kui Rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi Iisakit, siis ta laskus kaameli seljast
65
ning küsis sulaselt: "Kes on see mees, kes meile väljal vastu tuleb?" Ja sulane vastas: "See on mu isand!" Siis Rebeka võttis loori ja kattis ennast.
66
Ja sulane jutustas Iisakile kõigest, mis ta oli teinud.
67
Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta võttis Rebeka, see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nõnda leidis Iisak troosti pärast oma ema surma.
