1	Kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Jehoova käsivars?
2	Sest ta tõusis meie ees nagu võsuke, otsegu juur põudsest maast! Ei olnud tal kuju ega ilu: me nägime Teda, aga tal ei olnud välimust, et oleksime teda ihaldanud!
3	Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmnägu ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!
4	Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Meie aga pidasime teda vigaseks, Jumalast peksetuks ja vaevatuks!
5	Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud!
6	Me kõik eksisime nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Jehoova laskis meie kõigi süüteod tulla tema peale!
7	Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda viiakse tappa, nagu lammas, kes oma niitjate ees on vait, nõnda ei avanud ta oma suud!
8	Surve ja kohtu alt ta võeti ära, aga tema saatus - kes mõtles sellele? Sest ta lõigati ära elavate maalt, mu rahva üleastumise pärast tabas teda surm!
9	Temale anti haud õelate juure, kurjategijate juure, kui ta suri, kuigi ta ei olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus!
10	Aga Jehoova arvas heaks teda alandada haigustega: kui ta oma hinge on annud süüohvriks, saab ta näha tulevast sugu, ta elab kaua ja Jehoova tahe teostub tema läbi!
11	Pärast oma hingevaeva saab ta seda näha ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd!
12	Sellepärast ma annan temale osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge surmani ja teda arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja seisis üleastujate eest!