kes teist, allesjäänuist, on näinud seda koda selle endises toreduses? Missugusena näete seda nüüd? Eks see ole teie silmis, nagu ei olekski midagi?

Ja olgugi su algus väike, sa saad siiski lõppeks väga suureks!

Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Jehoova ja su lunastaja, Iisraeli Püha!

Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!

Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need.

Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa.

Sest kes pidasid halvaks väikeste alguste päeva, need saavad rõõmutseda ja näha loodikivi Serubbaabeli käes! Need seitse on Jehoova silmad, need, mis silmitsevad kogu maad!"

Teise tähendamissõna ta esitas neile ning ütles: "Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille mees võttis ning külvas oma põllule.

See on küll kõige väiksem kõigist seemneist, aga kui see on kasvanud, on see suurim aiataimedest ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesad ta okstele!"

Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes vihke!

Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimseist äärist; nende hulgas on üheskoos pimedaid ja jalutumaid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi!

Nad tulevad nuttes, aga ma toon neid trööstides; ma viin nad veeojade ääre tasasel teel, kus nad ei komista; sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu!