Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga Efraimi mehed küsisid temalt: "Miks tegid meile seda, et sa ei kutsunud meid, kui läksid sõdima Midjani vastu?" Ja nad riidlesid temaga kangesti.
2
Ja tema vastas neile: "Mida ma siis nüüd teiega võrreldes olen teinud? Eks ole Efraimi järelnoppimine parem kui Abieseri viinamarjalõikus?
3
Teie kätte andis Jumal Midjani vürstid Oorebi ja Seebi. Aga mida olen mina teiega võrreldes suutnud teha?" Kui ta nõnda rääkis, siis nende pahameel tema vastu andis järele.
4
Ja Giideon tuli Jordani ääre, läks sellest üle, tema ja need kolmsada meest, kes olid ühes temaga, tagaajamisest väsinud.
5
Siis ta ütles Sukkoti meestele: "Andke ometi leivakakukesi rahvale, kes mu kannul käib, sest nad on väsinud; mina ajan taga midjani kuningaid Sebat ja Salmunat."
6
Aga Sukkoti vürstid küsisid: "Kas on Seba ja Salmuna rusikas sul juba pihus, et peame su väele leiba andma?"
7
Ja Giideon vastas: "Tõesti, kui Jehoova annab mu kätte Seba ja Salmuna, siis ma peksan teie ihu kõrvekibuvitste ja ohakatega!"
8
Siis ta läks sealt üles Penueli ja rääkis neile sedasama; ja Penueli mehed vastasid temale nõnda, nagu Sukkoti mehed olid vastanud.
9
Ta tõotas siis ka Penueli meestele, üteldes: "Kui ma rahuga tagasi tulen, siis ma kisun selle torni maha!"
10
Aga Seba ja Salmuna olid Karkoris ja ühes nendega nende väed, ligi viisteistkümmend tuhat, kõik, kes olid üle jäänud kogu hommikumaalaste väest; aga langenuid oli sada kakskümmend tuhat mõõgameest.
11
Ja Giideon läks üles mööda telgielanike teed ida pool Noobat ja Jogbehat ja lõi väge, sest vägi oli muretu.
12
Seba ja Salmuna põgenesid, aga tema ajas neid taga ja võttis vangi mõlemad Midjani kuningad, Seba ja Salmuna, ja peletas minema kogu leeri.
13
Kui Giideon, Joase poeg, tuli tagasi taplusest Heresi tõusutee juures,
14
siis ta sai kätte ühe noore mehe Sukkoti meestest ja küsiteli teda; ja see kirjutas temale üles Sukkoti vürstid ja vanemad, seitsekümmend seitse meest.
15
Siis ta tuli Sukkoti meeste juure ja ütles: "Vaata, siin on Seba ja Salmuna, kellede pärast te pilkasite mind, üteldes: Kas on Seba ja Salmuna sul juba käes, et peame su väsinud meestele leiba andma?"
16
Ja ta võttis linna vanemad, ja kõrvekibuvitsu ja ohakaid ja andis neid tunda Sukkoti meestele.
17
Ja ta kiskus maha Penueli torni ning tappis linna mehed.
18
Ja ta küsis Sebalt ja Salmunalt: "Missugused olid need mehed, kelled te Taaboril tapsite?" Ja nad vastasid: "Need olid niisugused nagu sina! Igaüks välimuselt nagu kuningapoeg!"
19
Ja tema ütles: "Need olid mu vennad, mu ema pojad. Nii tõesti kui Jehoova elab: kui oleksite jätnud nad elama, ma ei tapaks teid!"
20
Ja ta ütles Jeterile, oma esmasündinule: "Võta kätte, tapa nad!" Aga poiss ei tõmmanud oma mõõka, sellepärast et ta kartis, sest ta oli alles noor.
21
Siis ütlesid Seba ja Salmuna: "Võta ise kätte ja tule meile kallale, sest nagu mees, nõnda on ta ramm!" Ja Giideon tõusis ning tappis Seba ja Salmuna: ja ta võttis ehted nende kaamelite kaelast.
22
Ja Iisraeli mehed ütlesid Giideonile: "Valitse meie üle, niihästi sina kui su poeg ja su pojapoeg, sest sa oled meid päästnud Midjani käest!"
23
Aga Giideon vastas neile: "Ei valitse mina teie üle ega valitse mu poeg teie üle - Jehoova valitseb teie üle!"
24
Ja Giideon ütles neile: "Üht ma palun teilt: igamees andku mulle oma saagiks saadud ninarõngas!" Neil olid ju olnud kuldninarõngad, sest nad olid ismaeliidid.
25
Nad vastasid: "Me anname hea meelega!" Ja nad laotasid laiali ühe mantli ning viskasid sinna igamees ninarõnga oma saagist.
26
Kuldninarõngad, mis ta palus, vaagisid tuhat seitsesada kuldseeklit, peale nende kaelaehete ja kõrvarõngaste ja purpurriiete, mida Midjani kuningad olid kannud, ja peale kettide, mis olid olnud nende kaamelitel kaelas.
27
Ja Giideon valmistas neist õlarüü ning asetas selle oma linna Ofrasse, ja kogu Iisrael käis seal hoora viisil selle järel; aga see sai Giideonile ja tema soole püüdepaelaks.
28
Nõnda alandati Midjan Iisraeli laste ees ja ta ei tõstnud enam oma pead; ja maal oli Giideoni päevil rahu nelikümmend aastat.
29
Ja Jerubbaal, Joase poeg, läks ning elas oma kojas.
30
Giideonil oli seitsekümmend poega, tema niudeist väljunud, sest tal oli palju naisi.
31
Ja tema Sekemis olev liignaine tõi temale ka poja ilmale, kellele ta pani nimeks Abimelek.
32
Ja Giideon, Joase poeg, suri heas vanuses ja ta maeti oma isa Joase hauda abieserlaste Ofrasse.
33
Aga kui Giideon oli surnud, pöördusid Iisraeli lapsed tagasi ja käisid hoora viisil baalide järel ning seadsid endile jumalaks Baal-Beriti.
34
Ja Iisraeli lapsed ei mõtelnud enam Jehoovale, oma Jumalale, kes oli nad päästnud kõigi nende ümberkaudsete vaenlaste käest.
35
Ja nad ei teinud head Jerubbaali, Giideoni perele, tasuks kõige hea eest, mida tema oli teinud Iisraelile.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Abimelek, Jerubbaali poeg, läks Sekemisse oma ema vendade juure ja rääkis nendega ja kogu oma ema isakoja suguvõsaga, üteldes:
2
"Rääkige ometi kõigi Sekemi kodanike kuuldes: kumb on teile parem, kas see, et seitsekümmend meest, kõik Jerubbaali pojad, valitsevad teie üle, või et üksainus mees valitseb teie üle? Ja mõtelge ka sellele, et minagi olen teie luust ja lihast!"
3
Ja tema ema vennad rääkisid tema kasuks kõigi Sekemi kodanike kuuldes kõik needsamad sõnad. Ja nende süda kaldus Abimeleki poole, sest nad ütlesid: "Ta on meie vend!"
4
Ja nad andsid temale seitsekümmend hõbeseeklit Baal-Beriti kojast; ja Abimelek palkas sellega tühiseid ja jultunud mehi, ja need järgnesid temale.
5
Siis ta läks oma isakotta Ofrasse ja tappis ära oma vennad, Jerubbaali pojad, seitsekümmend meest ühe ja sama kivi peal; aga Jootam, Jerubbaali noorim poeg, jäi alles, sest ta oli pugenud peitu.
6
Ja kõik Sekemi kodanikud ja kõik kindluse elanikud kogunesid ning läksid ja tõstsid Abimeleki kuningaks Sekemis oleva Kivisambatamme juures.
7
Kui sellest jutustati Jootamile, siis ta läks ja seisis Gerisimi mäeharjal, tõstis häält, hüüdis ja ütles neile: "Kuulge mind, Sekemi kodanikud, et Jumal kuuleks teid!
8
Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat. Nad ütlesid õlipuule: "Ole meile kuningaks!"
9
Aga õlipuu vastas neile: "Kas peaksin loobuma oma õlist, mille pärast mind kiidavad jumalad ja inimesed, ja hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?"
10
Siis puud ütlesid viigipuule: "Tule sina meile kuningaks!"
11
Aga viigipuu vastas neile: "Kas peaksin loobuma oma magususest ja oma heast viljast ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?"
12
Siis puud ütlesid viinapuule: "Tule sina meile kuningaks!"
13
Aga viinapuu vastas neile: "Kas peaksin loobuma oma viinast, mis rõõmustab jumalaid ja inimesi ning hakkama õõtsuma kõrgemal kui teised puud?"
14
Siis kõik puud ütlesid orjavitsale: "Tule sina meile kuningaks!"
15
Aga orjavits vastas puudele: "Kui te tõesti tahate mind võida enestele kuningaks, siis tulge otsige pelgupaika minu varju all! Aga kui mitte, siis orjavitsast puhkeb tuli ja põletab ära Liibanoni seedrid!"
16
Kui te nüüd olete talitanud tõsiselt ja avameelselt, tõstes kuningaks Abimeleki, ja kui te olete teinud head Jerubbaalile ja tema soole, ja kui te temale olete tasunud ta käte töö eest,
17
sest mu isa on ju sõdinud teie eest, on panustanud oma elu ja on teid päästnud midjanlaste käest,
18
teie aga olete nüüd tõusnud mu isakoja vastu ja olete tapnud tema pojad, seitsekümmend meest ühe kivi peal, ja olete Sekemi kodanikele tõstnud kuningaks Abimeleki, tema ümmardaja poja, sellepärast et ta on teie vend,
19
kui te siis sel päeval olete talitanud Jerubbaali ja tema sooga tõsiselt ja avameelselt, siis tundke rõõmu Abimelekist ja tema tundku rõõmu ka teist!
20
Aga kui mitte, siis puhkegu tuli Abimeleki käest ja põletagu ära Sekemi kodanikud ja kindluse elanikud! Nõndasamuti puhkegu tuli Sekemi kodanike käest ja kindluse elanike käest ja põletagu ära Abimelek!
21
Siis Jootam põgenes ja pääses ning läks Beerasse ja elas seal oma venna Abimeleki pärast.
22
Kui Abimelek oli kolm aastat valitsenud Iisraeli üle,
23
läkitas Jumal kurja vaimu Abimeleki ja Sekemi kodanike vahele, ja Sekemi kodanikud reetsid Abimeleki,
24
et vägivald Jerubbaali seitsmekümne poja vastu tasutaks ja nende veri pandaks nende venna Abimeleki peale, kes nad tappis, ja Sekemi kodanike peale, kes kinnitasid tema käsi oma vendi tapma.
25
Ja Sekemi kodanikud seadsid temale varitsejaid mäetippudesse, ja need riisusid kõiki, kes teel neist mööda läksid; ja sellest teatati Abimelekile.
26
Aga Gaal, Ebedi poeg, tuli ühes oma vendadega, ja nad asusid Sekemisse; ja Sekemi kodanikud usaldasid teda.
27
Nad läksid väljale ja noppisid oma viinamägesid ning surusid mahla ja pidasid pidu; nad läksid oma jumalakotta ning sõid ja jõid ja sajatasid Abimelekit.
28
Ja Gaal, Ebedi poeg, ütles: "Kes on Abimelek ja mis on Sekem, et me peame teda teenima? Eks ta ole Jerubbaali poeg ja Sebul tema käsutäitja? Teenige Sekemi isa Hamori mehi! Miks peaksime teda teenima?
29
Jah, antaks see rahvas ometi minu käe alla, ma ajaksin Abimeleki ära!" Ja ta ütles Abimelekile: "Suurenda oma sõjaväge ja tule välja!"
30
Kui Sebul, linna ülem, kuulis Ebedi poja Gaali sõnu, siis ta viha süttis põlema.
31
Ja ta läkitas salaja käskjalad Aruumasse Abimelekile ütlema: "Vaata, Gaal, Ebedi poeg ja tema vennad on tulnud Sekemisse, ja näe, nad koguvad linna sinu vastu!
32
Aga tõuse nüüd öösel, sina ja rahvas, kes on ühes sinuga, ja varitse väljal.
33
Ja hommikul, kui päike tõuseb, asu varakult teele ja mine linnale kallale; ja vaata, kui tema ja rahvas, kes on ühes temaga, tuleb välja su vastu, siis talita temaga, nagu su käsi jaksab!"
34
Ja Abimelek tõusis öösel üles ja kogu rahvas, kes oli ühes temaga, ja nad varitsesid Sekemit neljas jõugus.
35
Ka Gaal, Ebedi poeg, läks välja ning asus linna värava suhu; aga Abimelek ja rahvas, kes oli ühes temaga, tõusid varitsuspaigast.
36
Kui Gaal nägi rahvast, siis ta ütles Sebulile: "Vaata, rahvas tuleb alla mäetippudest! Aga Sebul vastas temale: Sa näed mägede varje, nagu oleksid need mehed!"
37
Gaal aga jätkas kõnelust ja ütles: "Vaata, rahvas tuleb alla Maa-nabalt ja üks jõuk tuleb Ennustajatamme poolt!"
38
Ja Sebul ütles temale: "Kus on nüüd sinu suu, kes ütlesid: kes on Abimelek, et peaksime teda teenima? Eks see ole rahvas, keda sa põlgasid? Mine siis nüüd ja sõdi tema vastu!"
39
Ja Gaal läks välja Sekemi kodanike ees ning sõdis Abimeleki vastu.
40
Aga Abimelek ajas teda taga ja ta põgenes tema eest ning mahalööduid langes hulganisti kuni värava suuni.
41
Ja Abimelek jäi Aruumasse; aga Sebul ajas Gaali ja tema vennad Sekemist ära.
42
Teisel päeval läks rahvas väljale ja sellest teatati Abimelekile.
43
Siis ta võttis oma sõjaväe ja jaotas selle kolmeks jõuguks ning varitses väljal. Ja ta vaatas, ja ennäe, rahvas tuli linnast välja! Siis ta tõusis nende vastu ja lõi neid.
44
Ja Abimelek ja need jõugud, kes olid ühes temaga, tungisid peale ning asusid linna värava suhu, ja kaks jõuku tungis kallale kõigile, kes olid väljal, ja lõid need maha.
45
Ja Abimelek sõdis kogu selle päeva linna vastu ja vallutas linna ning tappis rahva, kes oli seal sees. Ja ta kiskus linna maha ning külvas soola peale.
46
Kui kõik Sekemi tornis asujad sellest kuulsid, siis nad läksid Eel-Beriti koja võlvistikku.
47
Kui Abimelekile teatati, et kõik Sekemi tornis asujad olid kokku kogunenud,
48
siis Abimelek läks Salmoni mäele, tema ja kogu rahvas, kes oli ühes temaga; ja Abimelek võttis kirve kätte ja raius kubu hagu, tõstis ja pani selle enesele õlale ning ütles rahvale, kes oli ühes temaga: "Mida te nägite mind tegevat, seda tehke kähku nagu minagi!"
49
Siis raius ka kogu rahvas, igamees oma haokubu, läksid Abimeleki järel ja panid kubu võlvistiku peale ning süütasid võlvistiku nende kohal põlema, nõnda et ka kõik Sekemi torni inimesed said surma, ligi tuhat meest ja naist.
50
Siis Abimelek läks Teebessi ja piiras Teebesit ning vallutas selle.
51
Aga keset linna oli tugev torn ja sinna põgenesid kõik mehed ja naised ja kõik linna elanikud; nad sulgesid eneste järel ukse ja läksid üles torni katusele.
52
Ja Abimelek tuli torni juure ning sõdis selle vastu; ja ligines torni uksele, et seda tulega põletada.
53
Aga üks naine viskas pealmise veskikivi Abimelekile pähe ja purustas tema kolju.
54
Siis Abimelek kutsus kiiresti poisi, oma sõjariistadekandja, ja ütles temale: "Tõmba oma mõõk ja surma mind, et minu kohta ei üteldaks: naine tappis tema!" Ja tema poiss pistis ta läbi, nõnda et ta suri.
55
Kui Iisraeli mehed nägid, et Abimelek oli surnud, siis nad läksid igaüks koju.
56
Nõnda tasus Jumal Abimeleki kurjuse, mida ta oli teinud oma isale, tappes oma seitsekümmend venda.
57
Ja kõik Sekemi meeste kurjuse tasus Jumal nende pea peale; nõnda tabas neid Jootami, Jerubbaali poja needus.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast seda läks Paulus Ateenast ära ja tuli Korintosesse.
2
Sealt ta leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest pärit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast ühes oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda. Nende juure tuli tema.
3
Ja et neil oli ühesugune amet, siis ta jäi nende juure ja nad tegid ühes tööd; sest nad olid ametilt telgitegijad.
4
Aga ta õpetas kogudusekojas igal hingamispäeval ning äratas juute ja kreeklasi usule.
5
Kui siis Siilas ja Timoteos Makedooniast sinna jõudsid, oli Paulus andunud sõna kuulutamisele ning tunnistas juutidele, et Jeesus on Messias.
6
Aga kui nad vastu panid ja pilkama hakkasid, puistas ta tolmu oma riietelt ning ütles neile: "Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juure!"
7
Ja kui ta sealt ära läks, tuli ta ühe jumalakartliku mehe kotta, nimega Justus, kelle maja oli otse kogudusekoja kõrval.
8
Aga kogudusekoja ülem Krispos sai usklikuks Issandasse kogu oma perega ja palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti.
9
Siis Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: "Ära karda, vaid kõnele ja ära ole vait!
10
Sest mina olen sinuga ja ükski ei saa su kallale tulla sulle kurja tegema, sest mul on palju rahvast selles linnas!"
11
Siis ta viibis seal ühe aasta ja kuus kuud ja õpetas nende seas Jumala sõna.
12
Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid ühel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette
13
ning ütlesid: "Seesinane meelitab inimesi Jumalat teenima käsuvastaselt!"
14
Aga kui Paulus tahtis suu avada, ütles Gallio juutidele: "Kui oleks tehtud mõni ülekohtune tegu või ilge kuritöö, oh juudid, siis ma oleksin küll kohustatud teid üle kuulama;
15
aga kui on vaidlust sõnade ja nimede ja käsuõpetuse pärast teie seas, siis katsuge ise toime saada; neis asjus ei taha mina olla kohtumõistja!"
16
Ja ta ajas nad ära kohtujärje eest.
17
Nemad aga läksid kõik kogudusekoja ülema Soostenese kallale ja peksid teda kohtujärje ees. Ja Gallio ei hoolinud sellest midagi.
18
Aga Paulus viibis seal veel mitu päeva. Siis ta jättis vennad jumalaga ja sõitis laevaga Süüriasse ja ühes temaga Priskilla ja Akvila, pärast seda kui ta Kenkreas oli lasknud oma pea pügada, sellepärast et ta oli annud tõotuse.
19
Ja nad saabusid Efesosse ja siin ta jättis nad maha, tema ise aga läks kogudusekotta ja vaidles juutidega.
20
Aga kui nad teda palusid kauemaks eneste juure jääda, ei olnud ta nõus,
21
vaid jättis nad jumalaga ning ütles: "Ma tulen teinekord teie juure tagasi, kui Jumal tahab!" Ja ta läks Efesosest ära.
22
Ja kui ta Kaisareas oli maandunud, läks ta üles Jeruusalemma, tervitas kogudust ja läks siis alla Antioohhiasse.
23
Kui ta seal oli viibinud mõnd aega, läks ta teele ja käis järgemööda läbi Galaatia maakonna ja Früügia, kinnitades kõiki jüngreid.
24
Aga keegi juut, Apollos nimi, Aleksandriast pärit, vahva kõnemees ja vägev kirjaseletaja, tuli Efesosse.
25
Teda oli õpetatud tundma Issanda teed ja ta oli tuline vaimult, rääkis ja õpetas õigesti Jeesusest, aga tundis ainult Johannese ristimist.
26
Tema hakkas julgesti õpetama kogudusekojas. Aga kui Priskilla ja Akvila teda kuulsid, võtsid nad ta eneste juure ja seletasid talle selgemini ära Jumala tee.
27
Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid vennad teda selleks ning kirjutasid jüngritele, et nad tema vastu võtaksid. Kui ta sinna oli saabunud, saatis ta palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks.
28
Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias.
