Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, kui Eehud oli surnud.
2
Siis andis Jehoova nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera, kes elas Haroset-Goojimis.
3
Ja Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole, sest tal oli üheksasada raudsõjavankrit ja ta rõhus Iisraeli lapsi kakskümmend aastat tugevasti.
4
Aga naisprohvet Deboora, Lappidoti naine, mõistis sel ajal Iisraelile kohut.
5
Tema istus Deboora-palmi all Raama ja Peeteli vahel Efraimi mägestikus, ja Iisraeli lapsed läksid üles tema juure kohtusse.
6
Ja tema läkitas järele ja laskis kutsuda Baaraki, Abinoami poja Naftali Kedesist ning ütles sellele: "Eks ole Jehoova, Iisraeli Jumal käskinud: Mine rända Taabori mäele ja võta enesega ühes kümme tuhat meest naftalilaste ja sebulonlaste hulgast?
7
Siis juhin mina su juure Kiisoni jõe ääre Siisera, Jaabini sõjaväe pealiku ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan tema su kätte!"
8
Ja Baarak vastas temale: "Kui sa tuled ühes minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule ühes minuga, siis ma ei lähe!"
9
Ja tema ütles: "Ma tulen kindlasti ühes sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Jehoova annab Siisera ühe naise kätte!" Ja Deboora võttis kätte ning läks ühes Baarakiga Kedesisse.
10
Siis Baarak kutsus kokku Kedesisse Sebuloni ja Naftali, ja kümme tuhat meest läks üles tema kannul; ja Deboora läks ühes temaga.
11
Aga keenlane Heber oli lahkunud keenlastest, Moosese äia Hoobabi lastest, ja oli oma telki üles lüües tulnud kuni Saannaimi tammeni, mis on Kedesi juures.
12
Kui Siiserale teatati, et Baarak, Abinoami poeg, oli läinud üles Taabori mäele,
13
siis Siisera hüüdis kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kogu rahva, kes tal oli, Haroset-Goojimist Kiisoni jõe ääre.
14
Ja Deboora ütles Baarakile: "Tõuse, sest see on päev, mil Jehoova annab Siisera su kätte! Eks ole Jehoova su ees välja läinud?" Siis Baarak läks Taabori mäelt alla ja tema järel kümme tuhat meest.
15
Ja Jehoova viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri Baaraki mõõgatera ees - ja Siisera astus vankrist maha ning põgenes jala.
16
Ja Baarak ajas taga vankreid ja sõjaväge kuni Haroset-Goojimini, ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainustki ei jäänud järele!
17
Aga Siisera oli jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu.
18
Ja Jael tuli välja Siiserale vastu ning ütles temale: "Tule sisse, mu isand, tule sisse mu juure, ära karda!" Ja ta läks tema juure telki ning Jael kattis teda vaibaga.
19
Ja Siisera ütles temale: "Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!" Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni.
20
Ja Siisera ütles temale: "Seisa telgi uksel ja kui keegi tuleb ja küsib ning ütleb: Kas siin on keegi? siis vasta: Ei ole!"
21
Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte ning läks hiljukesi ta juure ja tagus vaia ta oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri.
22
Ja vaata, Baarak ajas taga Siiserat! Siis Jael läks välja temale vastu ja ütles talle: "Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!" Ja ta läks sisse tema juure, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes!
23
Nõnda alandas Jumal sel päeval Jaabinit, Kaanani kuningat, Iisraeli laste ees.
24
Ja Iisraeli laste käsi lasus üha rängemini Kaanani kuninga Jaabini peal, kuni nad hävitasid Kaanani kuninga Jaabini.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:
2
"Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Jehoovat!
3
Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Jehoovale, mängin Jehoovale, Iisraeli Jumalale!
4
Jehoova, kui sa väljusid Seirist, kui sa esile astusid Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett!
5
Mäed kõikusid Jehoova ees, seesinane Siinai Jehoova, Iisraeli Jumala ees!
6
Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid!
7
Iisraelis puudusid põldurid, puudusid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema!
8
Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais! Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?
9
Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmistele rahva hulgas! Kiitke Jehoovat!
10
Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - mõtelge sellele!
11
Veejagajate käras, jootmiskünade vahel, seal ülistatakse Jehoova õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Jehoova rahvas läks alla väravaisse!
12
Ärka, ärka, Deboora! Ärka, ärka, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta vangi oma vangistajad, Abinoami poeg!
13
Tol korral läks alla vägevate jääk, Jehoova rahva kui kangelaste appi astudes temale!
14
Efraimist need, kes juurdunud Amalekisse, sinu järel Benjamin ühes su hõimudega! Maakirist laskusid käsuandjad ja sebulonist valitsuskepikandjad!
15
Ja Debooraga ühes Issaskari vürstid, Baaraki eeskujul Naftali, saadetuna orgu tema kannul! Ruubeni rühmadel olid tähtsad kaalutlused!
16
Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid tähtsad kaalutlused!
17
Gilead jäi paigale, teispoole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juure!
18
Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal!
19
Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud!
20
Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu!
21
Kiisoni jõgi uhtus nad ära, vastutormav jõgi, Kiisoni jõgi! Astu edasi, mu hing, jõuliselt!
22
Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades!
23
Needke Meeros, ütleb Jehoova ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Jehoovale appi, Jehoovale appi kangelaste hulgas!
24
Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!
25
Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima!
26
Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele! Ta tagus Siiserat, lõhkus tema pea, purustas ja puuris läbi ta oimud!
27
Tema jalgade juures ta vajus kokku, langes, jäi lamama, tema jalgade juures ta vajus, langes! Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna!
28
Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: Miks viibib ta vanker tulemast? Miks hilinevad ta rakendite sammud?
29
Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:
30
Eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kakski mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks - mulle kaela sõjasaagina!
31
Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Jehoova! Aga kes sind armastavad, need on otsegu päike, kui ta tõuseb oma võimuses!" Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ta saabus Derbesse ja Lüstrasse. Ja vaata, seal oli üks jünger, Timoteos nimi, uskliku juudi naise poeg; aga ta isa oli kreeklane.
2
Sellele andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse.
3
Teda tahtis Paulus enesele saatjaks teele. Ja ta võttis ning lõikas ta ümber juutide pärast, kes olid neis paigus; sest nad teadsid kõik, et tema isa oli kreeklane.
4
Aga kui nad käisid linnast linna, käskisid nad usklikke pidada neid seadmisi, mis apostlid ja vanemad Jeruusalemas olid otsustanud.
5
Siis kinnitati kogudusi usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt.
6
Ja nemad käisid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli neid keelanud sõna rääkimast Aasias.
7
Jõudes Müüsiani üritasid nad matkata Bitüüniasse, kuid Jeesuse Vaim ei lasknud neid mitte.
8
Siis nad läksid mööda Müüsiast ja tulid alla Troasse.
9
Ja Paulus nägi öösel nägemuse: Makedoonia mees seisis ja palus teda ning ütles: "Tule alla Makedooniasse ja aita meid!"
10
Kui ta seda nägemust oli näinud, siis me püüdsime kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Issand meid oli kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
11
Me läksime Troast teele ja tulime otsekohe Samotraakesse ja järgmisel päeval Neapolisse
12
ja sealt Filipisse, mis on esimesi linnu tolles Makedoonia osas, asulinn. Sinna linna me jäime peatama mõneks päevaks.
13
Ja hingamispäeval me läksime linnast välja jõe ääre, kus neil oli kombeks käia palvusel, ja istusime maha ning kõnelesime naistele, kes olid kokku tulnud.
14
Ja ka üks jumalakartlik naine, nimega Lüüdia, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas jutlust. Tema südame avas Issand, et ta pani tähele seda, mida Paulus rääkis.
15
Aga kui tema ja ta pere olid ristitud, palus ta meid ning ütles: "Kui te arvate, et ma olen saanud usklikuks Issandasse, siis tulge mu kotta ja jääge sinna!" Ja ta käis meile peale.
16
Aga sündis, kui me läksime palvusele, et meile tuli vastu tüdruk, kellel oli lausuja vaim. See tõi oma isandaile palju kasu lausumisega.
17
Tema tuli Paulusele ja meile järele, kisendas ning ütles: "Need inimesed on kõige kõrgema Jumala sulased, kes teile kuulutavad õndsuse teed!"
18
Ja seda ta tegi mitu päeva. Aga Paulusel oli sellepärast meel haige, ja ta pöördus ümber ning ütles vaimule: "Ma käsin sind Jeesuse Kristuse nimel välja minna tema seest!" Ja vaim läks välja samal tunnil.
19
Aga kui tüdruku isandad nägid, et nende kasu lootus oli lõppenud, võtsid nad Pauluse ja Siilase kinni ja vedasid nad turule ülemate juure.
20
Ja nad viisid nad pealikute ette ning ütlesid: "Need inimesed teevad meie linna rahutumaks ja nad on juudid!
21
Nad kuulutavad kombeid, mida meil kui roomlasil ei sünni vastu võtta ega täita!"
22
Ja rahvas tõusis nende vastu. Ja pealikud käskisid kiskuda nende riided seljast ja neid vitstega peksta.
23
Ja kui nad neile olid palju hoope annud, viskasid nad nemad vanglasse ja käskisid vangihoidjal neid hoolsasti valvata.
24
Niisuguse kange käsu saanud, heitis ta nad kõige kindlamasse vangihoonesse ja pani nende jalad pakku.
25
Aga keskööl palvetasid Paulus ja Siilas ning kiitsid lauldes Jumalat. Ja vangid kuulsid neid.
26
Siis äkitselt sündis suur maavärisemine, nii et vangihoone alused vabisesid; ja sedamaid läksid kõik uksed lahti, ka kõikide köidikud pääsid valla.
27
Kui nüüd vangihoidja unest ärkas ja nägi vangitorni uksed avatud olevat, tõmbas ta mõõga ja tahtis enesele otsa teha, sest ta mõtles, et vangid on ära karanud.
28
Aga Paulus hüüdis suure häälega ning ütles: "Ära tee enesele kurja, sest me oleme kõik siin!"
29
Siis ta küsis tuld, kargas sisse, heitis värisedes Pauluse ja Siilase ette maha,
30
tõi nad ka välja ning ütles: "Isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?"
31
Aga nemad ütlesid: "Usu Issandasse Jeesusesse, siis saad õndsaks sina ja su pere!"
32
Ja nad kuulutasid temale Issanda sõna ja kõigile, kes olid tema kojas.
33
Tema võttis nad sel öötunnil enese juure ja pesi nende haavad. Ja ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere.
34
Siis ta viis nad oma kotta, tõi toitu lauale ja oli väga rõõmus, et ta kogu oma perega oli saanud usklikuks Jumalasse.
35
Kui valgeks läks, läkitasid pealikud kohtusulased ütlema: "Lase need inimesed lahti!"
36
Siis vangihoidja teatas need sõnad Paulusele, üteldes: "Pealikud on siia läkitanud sõna, et teid tuleb lahti lasta; seepärast väljuge nüüd ja minge rahuga!"
37
Aga Paulus ütles neile: "Nad on meid avalikult peksnud ilma kohut mõistmata, ja me oleme Rooma kodanikud; nad on meid heitnud vangitorni ja nüüd nad tahavad meid salaja välja lükata. Nõnda ei tohi olla! Vaid tulgu nad ise ja saatku meid välja!"
38
Kohtusulased teatasid need sõnad pealikuile. Need lõid kartma, kui nad kuulsid neid Rooma kodanikud olevat.
39
Ja nad tulid ning rääkisid nendega lahkesti, tõid nad välja vangist ja palusid neid linnast ära minna.
40
Siis nad tulid vanglast välja ja läksid Lüüdia juure. Ja kui nad olid vendi näinud, siis nad kinnitasid neid ja läksid ära.
