Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast Joosua surma küsisid Iisraeli lapsed Jehoovalt, üteldes: "Kes meist peab esimesena minema sõtta kaananlaste vastu?"
2
Ja Jehoova vastas: "Mingu Juuda! Vaata, ma annan maa tema kätte!"
3
Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: "Tule ühes minuga minu liisuosale ja sõdime kaananlaste vastu, siis tulen ka mina ühes sinuga sinu liisuosale!" Ja Siimeon läks ühes temaga.
4
Juuda läks ja Jehoova andis nende kätte kaananlased ja perislased; Besekis nad lõid neist maha kümme tuhat meest.
5
Besekis nad kohtasid Adoni-Besekit, sõdisid tema vastu ning lõid kaananlasi ja perislasi.
6
Adoni-Besek aga põgenes ja nad ajasid teda taga ning võtsid ta kinni ja raiusid tal pöidlad kätelt ja suured varbad jalgadelt.
7
Ja Adoni-Besek ütles: "Seitsekümmend kuningat, kelle kätelt olid raiutud pöidlad ja jalgadelt suured varbad, olid mu laua all korjamas raasukesi. Nõnda nagu ma ise tegin, nõnda tasus Jumal mulle!" Ta viidi Jeruusalemma ja ta suri seal.
8
Ja juudalased sõdisid Jeruusalema vastu, vallutasid selle, lõid elanikud maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.
9
Seejärel läksid juudalased sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mägestikus, Lõunamaal ja madalikul.
10
Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis; Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; ja nad lõid Seesaid, Ahimani ja Talmaid.
11
Sealt ta läks Debiri elanike vastu; Debiri nimi oli muiste Kirjat-Seefer.
12
Ja Kaaleb ütles: "Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa!"
13
Kui Otniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, selle vallutas, siis ta andis oma tütre Aksa temale naiseks.
14
Ja kui Aksa tuli, siis Otniel kihutas teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha kargas, küsis Kaaleb: "Mida soovid?"
15
Ja ta vastas: "Anna mulle üks kingitus. Et sa mind oled annud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!" Ja Kaaleb andis temale ülemised allikad ja alumised allikad.
16
Ja Moosese äia, keenlase lapsed olid tulnud Palmidelinnast ühes juudalastega Juuda kõrbe, mis on lõuna pool Aradit; nad läksid ja elasid sealse rahva hulgas.
17
Ja Juuda läks oma venna Siimeoniga ja nad lõid neid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ja hävitasid linna sootumaks; ja linnale pandi nimeks Horma.
18
Ja Juuda vallutas Assa ja selle maa-ala, Askeloni ja selle maa-ala, Ekroni ja selle maa-ala.
19
Jehoova oli Juudaga ja seetõttu ta vallutas mägestiku; aga ta ei suutnud ära ajada oru elanikke, sest neil olid raudsõjavankrid.
20
Ja Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli käskinud, ja tema ajas sealt ära kolm anaklast.
21
Aga benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemas, ja nii elavad jebuuslased Jeruusalemas ühes benjaminlastega tänapäevani.
22
Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Jehoova oli nendega.
23
Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus,
24
siis luurajad nägid üht meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: "Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!"
25
Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna.
26
Ja see mees läks hetiitide maale ja ehitas ühe linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani.
27
Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale.
28
Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära.
29
Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele.
30
Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks.
31
Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke.
32
Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära.
33
Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks.
34
Emorlased tõrjusid daanlased mägestikku ega lasknud neid tulla orgu.
35
Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks.
36
Ja emorlaste maa-ala oli alates Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: "Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega!
2
Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält! Mis te olete teinud!
3
Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile rõhujaiks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks!
4
Ja kui Jehoova ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis.
5
Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Jehoovale.
6
Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.
7
Ja rahvas teenis Jehoovat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
8
Siis Joosua, Nuuni poeg, Jehoova sulane suri saja kümne aasta vanuses.
9
Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mägestikus põhja pool Gaasi mäge.
10
Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juure, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tunnud Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
11
Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Jehoova silmis ning teenisid baale
12
ja jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Jehoovat.
13
Aga kui nad Jehoova maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,
14
siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.
15
"Kuhu nad iganes läksid, seal oli Jehoova käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Jehoova oli ütelnud ja nõnda nagu Jehoova neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes."
16
Siis Jehoova laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.
17
Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Pea lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud kuulda võttes Jehoova käske - nemad ei teinud nõnda!
18
Kui siis Jehoova tõstis neile kohtumõistjaid, oli Jehoova kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Jehooval oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.
19
Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.
20
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: "Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält,
21
siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtki neist rahvaist, kelled Joosua surres alles jättis,
22
et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Jehoova teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte!"
23
Ja Jehoova jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega annud neid ka mitte Joosua kätte.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need on rahvad, keda Jehoova alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kelled ei tundnud ühtki Kaanani sõda,
2
ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei oska:
3
viis vilistide vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mägestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
4
Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada kas nad tahavad kuulda Jehoova käske, mis ta Moosese läbi oli annud nende vanemaile.
5
Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
6
võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
7
Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Jehoova silmis ja unustasid Jehoova, oma Jumala ning teenisid baale ja asheraid.
8
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
9
Aga Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
10
Jehoova vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Jehoova andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
11
Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
12
Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, ja Jehoova julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Jehoova silmis.
13
Ja tema kogus enese juure ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
14
Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateistkümmend aastat.
15
Siis Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
16
siis Eehud valmistas enesele kahe teraga mõõga, küünar pika ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
17
Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
18
Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis inimesed ära, kes andi olid kannud,
19
ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: "Kuningas, mul on sulle saladus rääkida!" Ja tema vastas: "Tasa!" Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest välja.
20
Eehud tuli ta juure, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles; "Mul on sinu jaoks Jumala sõna!" Ta tõusis üles oma istmelt,
21
aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
22
nõnda et pidegi läks tera järele sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärele ta väljus peidikust.
23
Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
24
Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud! Nad ütlesid: "Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju!"
25
Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi! Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas!
26
Eehud aga oli põgenenud, seni kui nad kõhelesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsnud Seirasse.
27
Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mägestikus ja Iisraeli lapsed läksid ühes temaga mägestikust alla, tema nende ees.
28
Ja ta ütles neile: "Järgnege mulle, sest Jehoova annab teie vaenlased moabiidid teie kätte!" Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed Moabi poole ega lasknud üle mitte kedagi.
29
Tol korral nad lõid maha moabiite ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainustki ei pääsnud.
30
Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
31
Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistidest maha kuussada meest; temagi päästis lisraeli.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja mõned, kes olid tulnud Juudamaalt, õpetasid vendi nõnda: "Kui te ei lase endid ümber lõigata Moosese kombe järele, siis te ei või õndsaks saada!"
2
Kui sellest tõusis lahkmeel ja Paulusel ja Barnabasel ei olnud nendega mitte pisut vaidlemist, siis tehti otsuseks, et Paulus ja Barnabas ning mõned muud nende seast lähevad Jeruusalemma apostlite ja vanemate juure selle tüliküsimuse pärast.
3
Siis kogudus saatis nad teele, ja nemad läksid Foiniikiast ja Samaariast läbi ning jutustasid paganate pöördumisest ja tegid sellega suure rõõmu kõigile vendadele.
4
Kui nad saabusid Jeruusalemma, võtsid kogudus, apostlid ja vanemad nad vastu. Ja nemad jutustasid, mis suuri asju Jumal oli teinud, olles nendega.
5
Aga mõned variseride usulahust, kes olid saanud usklikuks, astusid esile ning ütlesid: "Neid tuleb ümber lõigata ja käskida pidada Moosese käsku!"
6
Siis apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama.
7
Ja kui asjast tekkis palju vaidlust, tõusis Peetrus ning ütles neile: "Mehed, vennad, teie teate, et Jumal juba ammusest ajast teie seast on ära valinud mind, et minu suu läbi paganad kuuleksid evangeeliumi sõna ja usuksid.
8
Ja südametundja Jumal on neile annud tunnistuse, andes neile Püha Vaimu otsegu meilegi,
9
ega ole teinud mingisugust vahet meie ja nende vahel, puhastades nende südamed usu läbi.
10
Miks te siis nüüd kiusate Jumalat, et panete jüngrite kaela ikke, mida meie esiisad ega meie ei ole suutnud kanda?
11
Ent me usume Issanda Jeesuse Kristuse armu läbi saada õndsaks, otse nõnda kui nemadki!"
12
Aga kogu rahvahulk jäi vait ja nad kuulasid, kuidas Barnabas ja Paulus jutustasid, mis suuri tunnustähti ja imesid Jumal paganate seas oli teinud nende läbi.
13
Kui nad siis olid jutu lõpetanud, võttis Jakoobus sõna ning ütles: "Mehed, vennad, kuulge mind!
14
Siimon on seletanud, kuidas Jumal esiti võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast.
15
Sellega sobivad ühte prohvetite sõnad, nagu on kirjutatud:
16
"Pärast seda ma tulen jälle ja ehitan üles Taaveti lagunenud maja ning parandan ära tema varemed ja püstitan ta uuesti,
17
et muudki inimesed otsiksid Issandat ja kõik rahvad, kelle üle on nimetatud minu nimi, ütleb Issand, kes seda teeb,
18
mis on teada igavikust."
19
Sellepärast arvan mina, et neile, kes paganate seast pöörduvad Jumala poole, ei peaks tehtama raskusi,
20
vaid neile kirjutatagu, et nad hoiduksid väärjumalate rüveduse, porduelu, lämbunu ja vere eest.
21
Sest Moosesel on vanast ajast kõigis linnades küllalt neid, kes teda kuulutavad, ning teda loetakse igal hingamispäeval kogudusekodades."
22
Siis apostlid ja vanemad ühes kõige kogudusega arvasid heaks valida endi seast mehed ning läkitada Antioohhiasse ühes Pauluse ja Barnabasega, nimelt Juuda, lisanimega Barsabas, ja Siilase, kes olid juhatajad vendade seas.
23
Nendega nad saatsid järgmise kirja: "Meie, apostlid ja vanemad ja vennad, saadame tervisi vendadele paganate seast, kes elavad Antioohhia- ja Süüria- ja Kiliikiamaal.
24
Olles kuulnud, et mõned meie seast on välja läinud ja on teid teinud kõnedega rahutumaks ja on saatnud teie hinged kitsikusse, ilma et meie neid oleksime käskinud,
25
arvasime üksmeelselt heaks valida mehed ja läkitada need teie juure ühes meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega,
26
meestega, kes oma elu on pannud kaalule meie Issanda Kristuse nime pärast.
27
Nii me oleme siis läkitanud Juuda ja Siilase, et nad teile suusõnal teataksid sedasama.
28
Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused:
29
hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!
30
Nii nad saadeti teele ja nad saabusid Antioohhiasse. Seal nad kogusid rahvahulga kokku ja andsid kirja neile kätte.
31
Kui nad seda olid lugenud, said nad rõõmsaks selle troostist.
32
Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid.
33
Ja kui nad seal mõne aja olid viibinud, saadeti nad rahuga vendade juurest nende juure, kes nad olid läkitanud.
34
[Ja Siilas arvas heaks jääda nende juure.]
35
Aga Paulus ja Barnabas viibisid Antioohhias ning õpetasid ja kuulutasid ühes paljude teistega Issanda armuõpetuse sõna.
36
Mõne päeva pärast ütles Paulus Barnabasele: "Lähme jälle vaatama vendi kõiki linnu mööda, kus me oleme kuulutanud Issanda sõna, kuidas nende käsi käib!"
37
Ja Barnabas andis nõu võtta kaasa Johannes, keda hüütakse Markuseks.
38
Aga Paulus arvas heaks mitte võtta enesega teda, kes neist oli lahkunud Pamfüülias ega olnud ühes nendega läinud tööle.
39
Sellest tekkis äge vaidlus, nii et nad üksteisest lahkusid ja et Barnabas võttis enese juure Markuse ning sõitis laevaga Küprosesse.
40
Aga Paulus valis Siilase ja läks teele, ja vennad andsid ta Jumala armu hooleks.
41
Ja ta käis läbi Süüria ja Kiliikia kinnitades kogudusi.
